Keskmine brutokuupalk tõusis käesoleva aasta teises kvartalis aastaga Pärnumaal 9,6 protsenti – 972 euroni ja brutotunnipalk kerkis kuus protsenti ehk 5,72 euroni, mis statistikaameti andmeil oli Eestis Tartumaa kõrval üks kiireimaid kasve.
Palgakasv oli Pärnumaal Eesti kiireim
30. august 2016, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk Pärnumaal 897 ja brutotunnipalk 5,38 eurot.
Keskmine brutokuupalk tõusis käesoleva aasta teises kvartalis aastaga Eestis kokku 7,6 protsenti – 1163 euroni ja brutotunnipalk kerkis 4,5 protsenti ehk 6,91 euroni. Võrreldes esimese kvartaliga aeglustus kasv vastavalt pool ja 3,2 protsendipunkti.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141, mais 1129 ja juunis 1220 eurot. Juuni kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisa- ja puhkusetasude suurenemisest.
Preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3 protsenti, kuid tõusid mullu teise kvartaliga kõrvutades 15,6 protsenti. Preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Preemiate ja lisatasudeta kerkis keskmine brutokuupalk 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 7,3 protsenti, jäädes esimese kvartali aastakasvuga, mis oli 7,2 protsenti, suhteliselt samale tasemele.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis mullu teise kvartaliga võrreldes tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk: 8,3 protsenti. Reaalpalk on suurenenud alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis kõrgeim info ja side ning finantsalal ja kindlustuses. Võrreldes läinud aasta sama perioodiga tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel, välja arvatud mäetööstuses. Enim kerkis palk kinnisvara valdkonnas: 23,5 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv oli samuti haldus- ja abitegevustes: 13,5 protsenti. 12,6 protsenti tõusis töötasu majutuses ja toitlustuses ja 11,5 protsenti info ja side alal. Brutokuupalga aastakasv oli 9,4 protsendiga kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ja 5,5 protsendiga aeglaseim riigiasutustes.
Maakonniti oli tänavu teises kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu- ja Pärnumaal ning aeglaseim Ida-Virumaal.
Palgastatistika uuringu alusel oli teises kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja poolteist protsenti väiksem kui mullu samal perioodil. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja teenindussektoris ning tõusis enim finants- ja kindlustusalal, kutsetegevuses, teaduse ja tehnika valdkonnas.
Teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 7,5 protsenti.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Tänavu on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et palku oleks võimalik võrrelda tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ehk puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ja tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.