/nginx/o/2016/09/20/5864287t1h7f0a.jpg)
Eesti presidendi valimisega on sama lugu nagu statistikas eestlaste usklikkusega. Ühelt poolt oleksid eestlased (st Eesti elanikud ehk eestimaalased) justkui maailma kõige vähem religioosne rahvas, rääkides aga inimestega vahetult, siis eimillessegi uskuvat kaasmaalast nagu ei kohtagi.
Lugedes ajakirjandusest presidendikarusselli ülevaateid, tekib vahel tunne, et presidendiamet hakkab oma tähtsust kaotama ja leidub inimesi, kes tahaksid näidata Eesti Vabariigi presidendi institutsiooni võimalikult vähenõudliku ametikohana, mille suurim väärtus seisneb selles, et “hea palga eest on võimalik ehk väga vähe tööd teha”.