Mul ei lähe iial meelest, millise õnnetu vesise pilguga ta vaatas, enne kui meie käte vahel lõplikult unele suikus. Jõuetusest hoolimata kergitas ta veel väetilt pead veendumaks, kas oleme ikka seal. Muidugi olime, ta oli ju meie pere liige.
Tellijale
Lauri Habakuk: Mahajäetud pereliikmed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd valitseb justkui püsiv tühjus. Nii kodus kui hinges.