Väga halb laulja väga heas filmis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmi keskmes on sündmused, mis viisid Jenkinsi kurikuulsa kontserdini Carnegie Hallis kolme tuhande pealtvaataja ees.
Filmi keskmes on sündmused, mis viisid Jenkinsi kurikuulsa kontserdini Carnegie Hallis kolme tuhande pealtvaataja ees. Foto: promo

Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha. Kõlab klišeena, mida see ka on, kuid ometi peab paika. Aga mis saab siis, kui ühed ei taha näidata ja teised eelistavad mitte näha? Sellele küsimusele üritab vastata komöödia “Florence Foster Jenkins”.

Film põhineb möödunud sajandi esimestel kümnenditel New Yorgis tegutsenud kuulsa seltskonnadaami ja muusikametseeni Florence Foster Jenkinsi (Meryl Streep) viimastel eluaastatel.

Hoolimata naise panusest kohaliku kunstimaailma arengusse ja edendamisse, mäletatakse tänapäeval teda eelkõige ikkagi kui ühte halvimat lauljat, kes eales laulmisega raha teeninud on. Üksjagu süüd selles lasub muidugi temal endal ja ta lähikondseil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles