Itaaliast Veronast pärit kaheksa kutsekooliõpilast on neil päevil Pärnumaa kutsehariduskeskuses (PKHK) ja Pärnu ettevõtetes praktiseerimas.
Itaalia vahetusõpilased õpivad Pärnus patsi punuma
16. september 2016, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PKHK avalike suhete juht Anneli Rabbi ütles, et kool on varemgi välisõpilasi võõrustanud, ent üldjuhul võetakse vastu korraga ühe, mitte mitme eriala õppureid. Seekord on aga Pärnus praktikal korraga kaks tulevast kokka ja kaks ettekandjat, üks pagar ja kolm juuksurit.
Sel nädalal lihvivad noored kutseoskusi koolis, ent järgmiseks kaheks nädalaks siirdub üks kokk villa Wessetisse praktikale, teine kokk ja pagarinoormees restorani Noot ning ettekandjad treenivad PKHK kutseõpetaja Peep Peetersoo käe all hotellis Pärnu ja Ammende villas.
Kolm juuksurineidu Chiara, Delia ja Sofia jäävad praktiseerima kooli õppesalongi.
Juuksurite kutseõpetaja Reet Pariku sõnade järgi on tütarlaste esimesed praktikapäevad uues kohas hästi sujunud.
"Esimesel päeval tutvusid nad meie salongiga ja teisel päeval panime tüdrukud patse punuma. Selgus, et itaallased oskavad väga hästi päid pesta, aga patsipunumise tehnikaid ei olnud nad veel õppinud," rääkis Parik.
Kui Eestis saab juuksuri eriala omandada pärast gümnaasiumi, siis Itaalias õpitakse juuksuriks põhikoolijärgselt. Juuksurite õpe kestab seal kolm, meil 1,5 aastat.
Pariku jutu järgi on juuksurite kutseõpe meil ja Itaalias ka muus osas erinev.
"Itaalias selgus, et seal ilmselt ei ole juuksuritel ühtset riiklikku õppekava, vaid see on kooliti erinev. Koolist saadakse üldjuhul baasteadmised. Kui kool on läbi, võtavad noored juuksurid enesetäiendamiseks kursusi. Sisuliselt koolitab juuksuri välja salong, kuhu noor hiljem tööle asub," seletas Parik.
PKHK juuksuri eriala õpilased väisasid Verona kooli mullu ja tõdesid seal üllatusega, et õppeprotsessi jooksul noori inimestele soenguid tegema ei lubata. Ametit harjutati ainult õppepeade peal, sest praktilist õppesalongi Verona koolil ei ole. Klientidega puutuvad õpilased kokku alles viimasel aastal koolist välja praktikale minnes, kus algaja juuksuri ülesanne on enamasti pesta kliendi pea. Enamat praktikantidele ei usaldata.
Hiljem salongis töötades on igaühe vastutada kindel töölõik, mitte nii nagu Eestis, kus üks juuksur peseb, lõikab, värvib ja teeb soengu.
Kui meil on tulevaste frisööride kasutuses ehtsad juuksevärvid, siis itaallased õpivad juukseid toonima guaššvärvidega. Seda põhjendati eestlastele sellega, et alaealisi õpilasi ja kahjulikke keemilisi värve ei või kokku lubada.
Juuksurite igapäevased töövõttedki on riigiti erinevad.
"Meie külaliste jaoks oli väga teistmoodi see, et meil käib klienti katva lina alla paberist kaelapael. Itaallased polnud sellist asja enne näinud. Võõras oli nende jaoks ka nõue enne iga järgmist klienti kamm desinfitseerida. Itaalias sellist kommet ei ole, sest koolis harjutatakse vaid õppepeade peal," ütles Parik.
Eesti tüdrukud jäid jällegi Itaalias käies jänni itaallaste tugeva juuksestruktuuri ja loomuliku lokiga juuste sirgeks föönitamisel.
Kaheks nädalaks Pärnusse õppima tulnud Delia, Sofia ja Chiara ütlesid, et on mõne päeva jooksul õppinud uutmoodi soenguid tegema ning saanud aimu meil kasutatavatest juuksevärvidest ja värvimistehnikast, mis on hoopis teistsugused kui Itaalias.