Millal võib rahvaesindaja suu lahti teha?

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu esimehe Andrei Korobeiniku (vasakul) sõnul ei tee osa rahvaesindajaid eelnõusid põhjalikult muutvaid ettepanekuid komisjonides ja “ärkavad” alles saalis, kus teistel on raske kõiki poolt- ja vastuargumente kaaluda.
Volikogu esimehe Andrei Korobeiniku (vasakul) sõnul ei tee osa rahvaesindajaid eelnõusid põhjalikult muutvaid ettepanekuid komisjonides ja “ärkavad” alles saalis, kus teistel on raske kõiki poolt- ja vastuargumente kaaluda. Foto: Mailiis Ollino

Kaks aastat on arutatud, milline võiks välja näha Pärnu Kesklinna silla kõrvale rajatav Läänemere kunstipark. Mõni minut enne lõplikku otsustamist tõuseb rahvaesindaja ja teeb ettepaneku lisada planeeringusse üle jõe viiv jalakäijate sild.

Linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku hinnangul on see hea näide sellest, miks tuleks volikogu töökorda muuta. Osa volinikke ei tee eelnõusid põhjalikult muutvaid ettepanekuid komisjonides ja “ärkavad” alles saalis, kus teistel on raske kõiki poolt- ja vastuargumente kaaluda.

Eino-Jüri Laarmanni viimasel volikogu istungil tehtud sillaettepaneku poolt hääletas vaid tema ise. Kui teised rahvaesindajad oleksid temaga nõustunud, tulnuks planeeringuga otsast peale alustada, sest linnarahval, muinsuskaitsjatel ja teistel pole olnud võimalust silla kohta arvamust avaldada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles