Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv näitab Lääne prefektuuris langustrendi

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Erinevalt Eesti üldisest trendist on inimkannatanuga liiklusõnnetuste, neis vigastatute ja hukkunute arv Lääne prefektuuri tööpiirkonnas langenud.

Tänavu 1. jaanuarist septembri keskpaigani on Lääne prefektuuris juhtunud 156 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on hukkunud 11 ja saanud viga 193 inimest. Eelmise aasta sama perioodi jooksul toimus kannatanutega liiklusõnnetusi samas piirkonnas 179, hukkus 13 ja sai vigastada 248 inimest.

"Kui Eestis tervikuna moodustavad suurima osa inimkannatanuga liiklusõnnetustest kokkupõrked jalakäijaga, on Lääne prefektuuri tööpiirkonnas enamiku liiklusõnnetuste puhul sõiduk teelt välja sõitnud," vahendas prefektuuri pressiesindaja.

Õnnetusjuhtumite peamised põhjused on sõiduoskuste ülehindamine ja piirkiiruse ületamine. Jalakäijatega kokkupõrked on harvemad, moodustades inimkannatanutega liiklusõnnetustest seitsmendiku.

Pärnu politseijaoskonna vanemliiklusametniku Ivo Haava sõnul peab iga sõidukijuht teadma, et piirkiirus on kehtestatud põhjusega. "Sõidukiiruse piiramisel arvestatakse kõigi liiklejate ohutusega," ütles ta. Peale selle peab autojuht arvestama oma sõiduoskuse, tee- ja ilmaoludega.

"Mida suurem on sõidukiirus, seda pikemaks muutub pidurdusteekond ja seda vähem jääb aega ohuolukorras reageerimiseks," selgitas Haava piirkiirusest kinnipidamise olulisust.

Sageli juhtub liiklusõnnetusi, kus kõrvalteel sõitev juht ei ole andnud teed peateel liikujale. Enamasti on nende õnnetuste põhjuseks tähelepanematus või liiklusreeglite eiramine.

"Sõidukijuhid ei tohi auto juhtimisse suhtuda kergekäeliselt. On õnnetusi, milles osalenud juht on tegelnud kõrvaliste asjadega. Kui juht kaotab valvsuse ega pööra pidevalt tähelepanu teel toimuvale, on õnnetusse sattumise oht oluliselt suurem," lisas Haav.

Nii Eestis tervikuna kui Lääne prefektuuri tööpiirkonnas juhtusid inimkannatanuga liiklusõnnetused peamiselt selge ilmaga, valgel ajal, sirgel ja tasasel teelõigul ehk nii-öelda ideaaltingimustes. Politsei hinnangul põhjustab selliseid liiklusõnnetusi juhtide liigne enesekindlus. Oma võimeid ja oskusi hinnatakse üle heades sõidutingimustes.

Õnnetustes osalenud juhtidest ligemale poolel oli juhistaaži alla viie aasta. Neist pool olid aastase sõidukogemusega juhid. "Juhiloa omamine ja mõningane sõidukogemus ei garanteeri kõiki hädavajalikke oskusi ohuolukorras toimetulekuks," lisas Haav.

"Iga liikluses osalev juht peab tegema kõik endast oleneva, et ta ei ohustaks ennast ja teisi," ütles Haav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles