Tehnik teeb põduratel klaveritel hääled korda

“Ühe korra tegime sellise nalja ära, aga rohkem ei tee,” lausub Taavi Nachtigall ja näitab ilmekalt, mis tunne on käsitsi klaverit tassida. Foto: Mailiis Ollino

Tahtmatult meenub parajasti Pärnu kontserdimaja lifti ees ühe väiksemat sorti tiibklaveri kallal askeldavate meeste juttu kuulates kaader filmiklassikast, kus noor kiitsaka kehaga pensionär Pukspuu ehk Ervin Abel klaveritassija ametit proovis.

Tuleb välja, et nii nagu 1968. aasta komöödiafilmis näeb selle koguka instrumendi trepist üles ja alla transportimine välja tänapäevalgi. On ainult üks mees Eestis, kes teeb seda tööd alates läinud talvest teistmoodi, ja see mees on Harjumaalt kohale kutsutud Heiki Parts.

Roboti, mis roomab raske kandamiga trepist üles nagu linttraktor, soetas 26aastase töökogemusega klaverite restaureerija läinud talvel, sest tahes või tahtmata käib selle ameti juurde pidev klaverite liigutamine ning tugevad maadlejatest ja jõusaalipoistest abilised hakkasid talle ütlema: nemad enam klaverit ei vea, kellel põlved, kellel selg puru.