Pärnu mehe varvas kohaneb pöidla tööga

Riina Martinson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktor Djundiku uut pöialt kontrollinud Tartu ülikooli kliinikumi käekirurg Andrus Metsa jäi nähtuga rahule.
Viktor Djundiku uut pöialt kontrollinud Tartu ülikooli kliinikumi käekirurg Andrus Metsa jäi nähtuga rahule. Foto: Madis Sinivee

Pärnakas Viktor Djundik käis nädalavahetusel oma arstile Andrus Metsale näitamas mai algul pöidla kohale siirdatud varvast ja koos tõdeti, et ehkki ees ootab veel vähemalt üks operatsioon, teeb hetkeolukord mõlemale rõõmu.

Viktor Djundiku pöial jäi elektrisae ette üle kahe aasta tagasi Pärnus oma maja ehitades. Mees meenutab, et esialgu oli šokk nii suur, et valugi ei tundnud ja sõitis ise kodu lähedal asuvasse haiglasse. Siis jõudsid kohale valu ja tõdemus, et pöialt päästa pole võimalik.

“Parema käe pöidlata on väga raske elada, proovige ise midagi selleta teha. Pöial on väga vajalik, et tööd teha,” tõdes kaugsõiduautojuhina leiba teeniv Djundik. “Seepärast võtsingi doktor Metsaga kontakti ja hakkasime pöidla asendamise peale mõtlema.”

Operatsioon, kus pöidla asemele siirdati mehe enda suur varvas, toimus tänavu mai algul Tartu ülikooli kliinikumis. Uut pöialt sai tasapisi liigutada juba paari päeva pärast ja praeguseks on käsi sedavõrd taastunud, et mees on tööle naasnud ja keerab veoauto rooli pikkadel Euroopa sõitudel.

Uus pöial liigub ilusti, teeb küll pisut valu ja kipub külmetama, kuid pärnakas on toimuvaga ülirahul. Rohkelt tänusõnu jagub tal oma arstilegi. “Doktor ütleb küll mulle, et ma helistaks, kui muret on, aga kuidas ma helistan, ta on ju nii hõivatud mees,” jutustas Djundik. “Ta on ise helistanud ja huvi tundnud, kuidas mul läheb. Ääretult hea inimene ja arst. Mul on väga vedanud, et temaga kokku sain.”

Teine edukas siirdamine

Djundikut opereerinud käekirurg Metsa sõnutsi on mees hea patsient, kes järgib korralikult juhiseid ja treenib. Pärast uut aastat ootab tõenäoliselt ees käelabal operatsiooniarmi juures nahavoldi korrigeerimine, et mees saaks mugavamalt käega toimetada.

“Praegu on pisut üle nelja kuu möödas ja loomulikult on veel vaevusi, kuid käsi paraneb hästi ja ees ootav korrigeeriv operatsioon peaks olukorda veel parandama,” lausus Metsa. “Inimesele on suur asi, kui ta saab tööturule tagasi minna.”

Maailmas on sarnaseid operatsioone palju tehtud, kuid Eestis on Djundik teadaolevalt teine inimene, kellele on edukalt varvas pöidla asemele siirdatud. Metsal on ta esimene selline patsient.

Pöialt treenib Djundik arsti õpetuste järgi iga päev ja kinnitab, et operatsioon muutis kogu ta elu.

“Elukvaliteet on absoluutselt muutunud ja psüühiline seisund ka, olen palju rahulikum ja saan taas magada,” sõnas ta. “Kõik hädavajalikud asjad saab parema käega nüüd toimetatud, mitte küll ludinal, kuid vasaku käe abiga teen ära. Just enne arsti juurde tulekut ehitasin taas oma maja juures.”

Jutt, et kellelgi on pöidla asemele varvas siirdatud, tekitab paljudes elevust ja soovi seda kummalist pilti näha. Paraku võib neid pettumus tabada.

Nüüd pea viis kuud hiljem kätt vaadates on küll näha, et see on viga saanud ja armiline, kuid esmapilgul ei saa arugi, et pöidla asemel on varvas. Kui mees kaks kätt kõrvuti paneb, on tõesti näha, et uus pöial on lühem ja veidi jämedam. Kui lisaoperatsioon saab tehtud, võib uus pöial täiesti tavapärane välja näha.

Kuna mees loobus pöidla nimel suurest varbast, on jalalgi haav, mis tahab taastumist, teeb pisut valu, kuid kõndimisel annab märku veel vaid kerge lonkamisega.

Nägi Pärnut unes

Kes on see haruldase operatsiooni läbi teinud mees? 54aastane Djundik on Pärnus elanud noormeheeast saati, kuid sündis hoopis Venemaal.

Oma lapsepõlvest on tal meeles üks põnev lugu. “Poisikesena nägin unes mingit tundmatut linna, tänavat ja maju. Kui noorena Pärnusse sattusin, siis tundsin Toominga tänaval ära need majad, mida lapsepõlves unes nägin,” jutustas ta.

Oma tulevase abikaasaga kohtus ta 28aastasena lihavõtete ajal ühes Pärnu kirikus. Varsti saab täis 25 aastat abielu ja mees usub kaljukindlalt, et see kestab pikalt edasi.

Nõukogude ajal elektrikuna töötanud mees keerab nüüd veoautorooli. Ta tegi seda isegi ajal, mil pöialt veel polnud. Tööle naasis ta õige pea pärast operatsiooni ja läinud reede õhtul jõudis tagasi pikalt Euroopa tiirult, laupäeval käis oma arstiga kohtumas ja pühapäeval sõitis taas minema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles