Iidne ravi viib nutisõltuvusegi

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peavalu punkt paikneb teise ja kolmanda varba vahel.
Peavalu punkt paikneb teise ja kolmanda varba vahel. Foto: shutterstock.com

Nõelravist saab abi ägeda valu ja stressi vastu, kuid nõelad ravivad nõndasama moodsaid haigusi nagu mängusõltuvus, seda nii lastel kui täiskasvanutel.

Nõelraviarst Mihkel Veskimägi on nõelte abil nutisõltuvust ravinud enamasti kümne- kuni 12aastastel koolilastel. Abi saama on lapsed toonud vanemad ja tohtri kinnitusel tulemustega rahule jäänud.

Täiskasvanud sõltlastest on Hiina meditsiinist abi otsinud hasartmängurid, arvutimängusõltlased ja segasõltuvusega inimesed. “Selleks, et hommikul ärgata, süstib mõni endale amfetamiini, õhtul magama jäämiseks heroiini, ja millegi toreda juhtumise nimel tõmbab kokaiini. Isegi sellised on vabaks saanud,” rääkis Veskimägi.

Üsna igapäevane on, et toetava ravi poole pöördutakse suitsetamisest, alkoholismist ja liigsöömisest vabanemiseks. Enamasti piisab sellistel puhkudel ühest nõelravi protseduurist.

Stress on seisund, kus inimene ei saa puhata. Puhkus on aga vajalik mis tahes haigusest vabanemiseks.

Sõltuvusest priiks saamiseks torkab arst patsiendi kõrvalesta imelühikesed juuksekarvajämedused nõelad, mis jäetakse sinna plaastriga kaetuna, kuni need ise välja tulevad. “Keha viskab nõelad välja, kui mõju enam vaja ei ole,” seletas Veskimägi.

Kõiki sõltlasi mõjutatakse kõrvalesta kaudu, kuid punktid, kuhu nõelu torgatakse, erinevad. Ravi toimib nii, et nõelad taastavad ajukeemias seisu, mis oli enne seda, kui inimene õppis näiteks suitsetamisest mõnu tundma.

Pärast nõelravi tunneb sõltlane Veskimäe jutu järgi rahulolu, justkui oleks äsja tõmmanud mõnusa sigareti, ega tunne vajadust uue järele. “Kuna suitsuhimu enam ei ole, unustab inimene suitsetamise vajaduse.”

Põhimõtteliselt peaks nõelravi tohtri sõnutsi kõigile abivajajaile mõjuma. Kui kiirelt ja sujuvalt keha nõeltele reageerib, sõltub aga konkreetsest isikust. Mis täpselt rolli mängib, ei tea Veskimägi öelda. Nõndasamuti pole võimalik ennustada, kas inimene kuulub selle kolmandiku hulka, kellele nõelad toimivad imeravimina, või viie protsendi hulka, kelle puhul on ravi toime saavutamiseks tarvis palju tööd teha.

“Need, kes tulevad kellegi teise õhutusel mõnest sõltuvusest lahti saama ja endal soov puudub, jääb efektiivsus 80 protsendi kanti, muidu on see 93–95 protsenti,” rääkis Veskimägi.

Kui suitsetamisest vabanemiseks piisab mõneminutisest nõelraviarsti külastusest, siis ägeda valu korral jätab tohter organismi mõjutavad nõelad kehasse isegi tunniks. “Tegemist on hajutava torkamise meetodiga,” märkis Veskimägi.

Torkepunkti valik sõltub sellest, mis valutab. Inimese kehas on 72 000 nõelravipunkti, mis asuvad ihul ühtlaselt. Veskimägi kasutab neist ligemale 700.

Näiteks paikneb peavalu punkt teise ja kolmanda varba vahel. Kuidas on aga jalg peaga soetud? “See on iidne printsiip: nagu all, nii ülevalgi,” selgitas tohter.

Arsti jutu järgi näitavad nüüdisaegsed diagnostikavahendid, et nõelatorke tagajärjel peavalu punkti paraneb aju verevarustus. Peavalu koldesse, kus on väheveresus, tekib vere juurdevool ja veresooned lõõgastuvad. Nõelravi mõjutab organismis eluenergia ehk qi voolamist. “Eluenergia ja veri annavad kokku elujõu,” kõneles Veskimägi.

Põhilised stressi punktid paiknevad randmetel ja pahkluude all. Stress on seisund, kus inimene ei saa puhata. Puhkus on aga vajalik mis tahes haigusest vabanemiseks. “Inimesed ei kipu surema haigustesse, vaid nende ravi kätte,” vahendas Veskimägi iidset õpetust.

Stressi ravimisel lõõgastavad randmele pandud nõelad meele ja pahkluude nõelad hajutavad kehast pinge. Veskimäe väitel saab nõeltega mõjutada suuremat osa vaevustest. “Tuleb pigem rääkida, mida nõeltega ravida ei saa,” märkis ta. “Nõeltest ei ole abi vähi puhul, kirurgide töömaile ma samuti ei tükiks. Ravida ei saa verehaigusi, nakkushaigused alluvad antibiootikumidele.”

Veskimägi ei tea nimetada ühtegi inimrühma, kellele nõelte panek oleks vastu näidustatud. Kuigi nõelad vähki ei ravi, võib meetodist abi olla keemiaravi kõrvalnähtude leevendamisel. Isegi väikestele patsientidele tohib nõelu panna.

Huvi nõelravi vastu tärkas Veskimäes juba lapseeas, kui ta luges Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud doktor Hanniotti muljeid Hiina riigist. Hanniotti, muide, praktiseeris aastaid Ida-Tallinna keskhaiglas nõelraviarstina. “Seal oli peatükk nõelravist ja see tundus mulle nii põnev. Juba siis teadsin, et tahan nõelraviarstiks saada,” meenutas Veskimägi.

Veskimägi õppis Tartu ülikoolis tõenduspõhist, Lääne meditsiini, kuid juba stuudiumi ajal võttis juurde klassikalise hiina keele kursusi ja praktiseerinudki on ta enamasti Hiina ehk taoistlikku meditsiini. “Ma kasutan nii peavoolumeditsiini kui nõelravi, taimeravi ja homöopaatiat, mida nimetatakse täiendusmeditsiiniks,” ütles ta.

Veskimäe õpetaja oli Hiinast pärit Yang Cheng Yin. Tema teine õpetaja Olaf Leif on ainus tohter, kes Eestis veel Veskimäega sama õpetusliini järgib.

Hiina meditsiinile pühendununa suudab Veskimägi lugeda Hiina rahvakeeles ehk mandariini keeles tekste.

Veskimägi lisas, et Kaug-Idas tegutsevad eri nõelravikoolkonnad. “Nii on oma koolkond Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis.”

Koolkonniti erinevad nõeladki, mida ravimisel kasutatakse. Hiina nõelte ots on tömp ja nõel ei läbi kudet, vaid lükkab selle lahti. Jaapani nõelad on väga teravad. Jaapanlased ise põhjendavad seda sellega, et sissetorkamisel teeb terav nõel vähem valu kui klassikaline Hiina oma. Korea nõelad on suhteliselt jämedad ja lühikesed.

Veskimäe arvamust mööda on inimesed alati üsna meelsasti nõelravist abi otsinud, aga haigused, millega nõelraviarsti poole pöördutakse, on muutunud. “Kui ma alustasin, oli kolmandikul juhtudest astma. Viimasel kümnel aastal on tulnud väga head astmaravimid, mille mõjupunkt on sama, mida nõelravigi mõjutab. Need on nõelravi kõrvale lükanud. Tänapäeval esineb palju ärevushäireid igasugusel kujul,” avaldas ta.

Uudishimu ja huvi inimese vastu paistab Mihkel Veskimäel veres olema, sest tema vend on Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles