Raeküla kooli kolmandikud avastasid taeva ja maa saladusi

, klassiõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla kooli kolmandikud tähistasid teadlasteööd põneva väljasõiduga.
Raeküla kooli kolmandikud tähistasid teadlasteööd põneva väljasõiduga. Foto: Erakogu

Juba mõni aasta on Pärnu Raeküla koolis kombeks teadlasteöö raames midagi põnevat ette võtta. Kooli väiksematele aga hiliseid rännakuid lihtne korraldada pole, seega muudeti öö päevaks ja otsustati veeta ühe põneva koolipäeva Eesti teises otsas. Reis viis kolmandate klasside lapsed taevariigi avarusi avastama ja pärast seda, mida põnevat ja maitsvat on pakub emake maa.

Nagu iga väljasõidu eel, olid lapsed põnevil, aga seekord isegi topelt, sest ees ootasid salapärased teemad taevalaotusest, mida käega katsuda ei saa ja mille kõiki saladusi pole isegi teadlased veel avastanud.

Pikk sõit kuppelmaastikul, mis meie tasase pinnamoega harjunud lastele suurt elevust valmistas, viis Tõravere observatooriumisse. Majakesed, mis saabujaile silma jäid, olid iseäraliku moega. Nende otstarve sai selgeks alles siis, kui ühte sisse astuti: peaaegu tervet maja kattis hiigelteleskoop. Maja ülemine korrus hakkas isegi keerlema ja osa katusest avanes.

Grupijuht kutsus lapsed teleskoobist kaema meie naabruses olevat tähte Capellat. Tähte, mis asub meist hoomamatus kauguses, oli näha tillukese täpina. Lapsed said aimu ka planeetidest, päikesesüsteemist, öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumisest ning kuu- ja päikesevarjutusest. Lapsed said isegi osa universumist, kus virtuaalteleskoobi suurendus võimaldas näha täheparvi, kaksiktähti udukogusid ja tähtede surma.

Väga eriline oli aga taevast maale „sadanud“ raudkivi, mida soovisid kõik katsuda. Mõni pakkus, ehk on taevases kivis tulnukadki peidus.

Ülenurme kartuliprogrammis tehti katseid ja saadi teada, mida kasulikku kartul sisaldab, mis on tärklis ja kuidas seda saada, kas tärklist leidub ka vorstis ja saias, mida saab kartulist peale toitude valmistada ja millal jõudis kartul eestlaste toidulauale. Eestlased hakkasid kartulit kasvatama alles 150 aastat tagasi – see tuli lastele suure üllatusena. Räägiti ka ikaldustest ja näljahädadest, mis Eestimaad laastasid, kui kartulid veel ei tuntud. Sisutiheda päeva lõpetas maitsev kartuliroog. Raeküla laste teadlaste päev sai lõpu videviku saabudes, kui jõuti tagasi Pärnusse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles