Demokraatlikes riikides ei ole kombeks püstitada ausambaid elavatele inimestele, nagu seda tehakse isikukultuslikes ja diktatuuririikides. Markantseid näiteid leiab meie kunagistest vennasvabariikidest Kesk-Aasias, kus pole kahju püsti panna isegi suurt kullast kuju.
Tellijale
“Teeme ära!” Tahkurannas 1937. aastal (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tüvivabariigi ajal püstitati siiski kaks monumenti elavale isikule. Esimesena sai mälestusmärgi Anton Hansen Tammsaare 1936. aastal Albu vallamaja ette. Minu teada tagasihoidliku inimesena tuntud kirjanik endale pühendatud ausamba avamisel ei osalenud.