Paari päeva eest arutati Tartus riigikohtu saalis haldusreformiseaduse, eelkõige selles sisalduva sundliitmise punkti üle. Kohalviibinud märkisid tagantjärele, et vaagimine kiskus pikale ja ruum muutus umbseks. Tuli avada kohtusaali uksed, et värske õhk sisse pääseks.
Värsket briisi oleks vaja kogu haldusreformi arutelule. Küsimused ja vastused korduvad päevast päeva igas meediakanalis. Kas 5000 elaniku piir on mõistlik? Kas vaid arvu põhjal saab otsustada omavalitsuse haldussuutlikkuse üle? Miks peab riik üldse sundliitmisega tegelema? Ja lõpuks: miks ei või jääda nii, nagu on? Need küsimused kõlavad taas ega saa rahuldavaid vastuseid. Selline olukord väsitab.