Galerii: arktiline tuul viis Pärnu jõest ja lahest vee minema (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sellist vaatepilti, kus veepiir Pärnu keskrannas rannahoone juures on taandunud paarisaja meetri kaugusele, ei näe sügiseti tihti.

Ometi langes veetase Pärnus kolmapäeva õhtul umbes 90 sentimeetri jagu keskmisest allapoole. Nädalaga ligemale meetri ja 70 sentimeetri võrra alanenud vesi pakkus jõe ja mere ääres jalutajatele omapärast vaatepilti.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnutsi on sügiseti veetase Pärnus tavaliselt aasta kõrgemate killast ja madal veetase iseloomustab pigem maid ja juunit.

Praeguses madalas veetasemes on süüdi kirdetuuled, mis piki Pärnu lahte puhudes sealt vett välja suruvad.

"Kui tuulepinge Läänemerel kaob, pääseb vesi tagasi," ütles Kõuts, märkides, et vee tagasivooluga võib tekkida rannikualadel väiksemat sorti uputus. "Suuremat üleujutust siiski karta ei ole," märkis ta.

Kõutsi sõnade kohaselt ei tekita madal veeseis ökoloogilist ohtu. "Merepõhjale on isegi hea, kui ta õhutust saab. Võib-olla kaladel on veidi imelik, kui osa nende elupaigast jääb kuivale," ütles Kõuts. "Madal veetase võib häirida vaid sadamate laevaliiklust."

Pärnu sadamakapten Villu Kivinukk ütles, et Pärnu sadamas tekib laevadele madala veetasemega kriitiline piir siis, kui nende kiilu alla jääb alla 40 sentimeetri vett. "Praegu meil probleeme pole," ütles ta.

Parvlaeva Kihnu Virve kapten Vladimir Zenjov rääkis, et madal veetase pole katkestanud Munalaiust Manilaule ja Kihnu saarele toimuvaid reise. "Tuleb tasakesi manööverdada," ütles ta. Zenjov täpsustas, et juhul kui vesi veel meetri jagu alaneb, ei pääse laevad Manilaiu sadamasse.

Läänemere madala veetaseme tõttu on häiritud liinilaevaühendus Hiiumaaga. Rohuküla sadamasse pääses neljapäeval vaid madala süvisega praam Harilaid.

Ehkki veetase Pärnus langes pea 90 sentimeetrit alla keskmise, jäi siinsest veetaseme madalseisu rekordist veel küünarvarre jagu puudu. Pärnus on kõige madalamaks veetasemeks mõõdetud 122 sentimeetrit alla keskmise – see juhtus 1976. aasta 14. oktoobril.

Pärnumaal on kõige madalam veetase olnud 1959. aasta 9. detsembril, kui Kihnus langes meretase 135 sentimeetrit alla keskmise.

Eesti rekordmadal mereveetase oli 1914. aastal Narva-Jõesuus, kui vesi langes 141 sentimeetrit alla keskmise.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles