“Tšto za huinjaa?” Pardon, see on Toomas Hussari vastse filmi lõpulause, mille esitab enne filmi valmimist lahkunud näitleja Oleg Rogatšov Vene luure ohvitserina, kui talle Eesti luurajate salafailidega mälupulga asemel hipikommuunis homset ootava poeedi USB tuuakse.
Tellijale
Luurajafilm vallandab homeerilise naeru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama küsimus tekib “Luuraja ja luuletaja” absurdse popi ja huhuuliku askeldamise pooletunnise vaatamise järel. Ei askelda ka. Pigem loivavad nohinal. Heitlevad kiusatustega ja elavad võib-olla ehk homme. Ja see kõik venib-venib-venib. Rasvased juuksed ja silmaalused pelmeenid suures plaanis.