Siiri Erala: Kersti Kaljulaid purustas klaaslae

Foto: Andres G. Adamson

Selle nädalaga sai läbi president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg, esmaspäeval, 10. oktoobril võtab riigipea kohustused üle Kersti Kaljulaid. See teatepulga üleandmine on märgilise tähendusega. Eesti presidendiks ja riigikaitse kõrgeimaks juhiks saab naine.

Kersti Kaljulaidi nimi lisati sel nädalal internetis üleilmsesse naisliidrite nimekirja. Kohe brittide kuninganna Elizabethi, Taani kõrgeaususe Margarethe, Saksa liidukantsleri Angela Merkeli kõrvale. See on austusväärne nimekiri, kuhu kuulub nüüd koos Kaljulaidiga 27 nime. Arvestades, et maailmas on ligikaudu 200 iseseisvat riiki, teeb see pisut üle kümne protsendi. Meeste-naiste osa maailmas on keskmiselt 101 meest 100 naise kohta. Sellist võrdset jaotust arvestades võiks oodata, et riigipeade hulgas oleks naisi neli korda enam.

Riigikogu sellenädalase valikuga oleme jõudnud pioneeride sekka. Naisriigipea on pigem erand kui tavaline nähtus. Millest see kõneleb? Ilmselt ei olnud riigikogu vanematekojal Eestile järgmist presidenti otsides siht leida naissoost kandidaat. Otsiti üksmeelt, isikut, kelle varasemad teod ja väljaütlemised ei riivaks ühegi parlamendierakonna maailmavaateid. Tõsi, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna puhul see ei õnnestunud.