Linn vajab uut liiki sebrasid

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värvitud vöödid ei pea talvisele teehooldusele ega naelrehvidele vastu.
Värvitud vöödid ei pea talvisele teehooldusele ega naelrehvidele vastu. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsuse liiklusspetsialisti Toomas Tammela hinnangul oleks vaja pool linna ülekäiguradadest ümber ehitada, kuna need kuluvad kiiresti ega tõmba sõidukijuhtide tähelepanu.

Ümberehitamise all peab Tammela silmas eelkõige värvi asemel plastkatte kasutamist, mis keskkonna ja naelrehvide mõjule vastupidavam ja torkab paremini silma. Kui värvikihi paksus teel on pea olematu, siis plastkattel ulatub see nelja millimeetrini.

Tõhusus maksab

“Me sinnapoole ikka üldiselt liigume ja eks neid igal aastal tehta mõni juurde,” sõnas Tammela, kelle andmetel ongi üle poole linna vöötradadest juba plastkattega. Et aga plasti kasutamine on värvimisest ligikaudu kolm korda kulukam, pole igal pool korraga võimalik värvitud triipe plastiga asendada.

Veel kallim, ent sellevõrra efektiivsem on Tammela sõnutsi ülekäiguradade kergitamine ehk künniste tegemine. Muidugi mitte suure liikluskoormusega tänavatel, vaid eelkõige koolide ja lasteaedade juures.

Siingi on kaks võimalust: kas kivist või asfaldist. “Selle kivikünnise ehitus on kaunikesti kallis, mul on meelde jäänud üks number: umbes 30 000 krooni on üks künnis,” märkis Tammela. “Asfaldist tuleb odavam ja saab neid pealesõidunurkasid teha erinevaid.”

Ehitatakse künnis kivist või asfaldist, igal juhul peab see Tammela selgitusel olema maksimaalselt kümne sentimeetri kõrgune ja vähemalt nelja meetri pikkune, et auto peale mahuks. “Kümme sentimeetrit on selline normaalne kõrgus, et võtab kiiruse maha, aga kui tehakse kõrgemad, siis on see lugu, et kui buss sealt üle sõidab, võib ta põhjapidi kinni jääda,” rääkis liiklusspetsialist.

Kaks künnist tuleks Tammela arvamuse kohaselt rajada näiteks Kuninga tänavale, Pühavaimu ja Nikolai tänava ristumiskohale.

Liiale ei saa minna

On muidki vahendeid, kuidas jalakäijatele tee ületamine senisest ohutumaks muuta. Näiteks tõi Tammela tänavate kitsamaks ehitamise vahetult enne vöötrada. “Autojuht kaugelt tuleb, näeb, et tee läheb kokku, ja jalg kerkib gaasipedaalilt,” kirjeldas ta teekitsenduse toimemehhanismi.

Seda lahendust on Tammela teada kaalutud näiteks Akadeemia tänaval raamatukoguesise ülekäiguraja puhul. Ent ta pole kindel, kas see on ikka kõige parem mõte, kuna niimoodi lõhutakse liiklusvoolu.

“Põhitänaval peaks liiklus ikka sujuv olema, ei ole ju mõtet teha Riia maanteele rohelist lainet, kui me tõmbame fooride juures tänava kokku – siis ei ole sellest lainest enam tolku,” tuleb Tammela väitel leida kompromiss jalakäijate ohutuse ja sõidukijuhtide huvide vahel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles