Linnaelanikud saavad jätkuvalt külaelu toetust

Silvia Paluoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Muudatusi on vaja selleks, et inimestel läheks elu paremaks, aga mitte selleks, et riigil oleks mugavam asju ajada,” väitis MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Aino Viinapuu.
“Muudatusi on vaja selleks, et inimestel läheks elu paremaks, aga mitte selleks, et riigil oleks mugavam asju ajada,” väitis MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Aino Viinapuu. Foto: Urmas Luik

Mis saab põllumajanduse ja maaelutoetustest, kui meist saavad Pärnu linna elanikud? Selline küsimus on kostnud ühinemisläbirääkimistesse kaasatud valdades, mille esindajad kahtlevad maaeluministeeriumi suulistes lubadustes, et toetused säilivad.

Põlluharimise ja karjakasvatuse otsetoetuse kõrval hõlmab küsimus maaelu arengut turgutavat üle-euroopalist Leader-programmi, millel Pärnumaal on kaks tegevusgruppi. Need on üheksat valda ühendav MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu ja Pärnu- ning Viljandimaa 11 omavalitsust hõlmav MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Leader-gruppide juhid tahavad selgust, kas linnaga liitunud vald ja selle alal tegutsev ettevõtja või vabaühendus saab toetust, kui maavald muutub linnaosaks.

“Iga kord oleme saanud maaeluministeeriumist vastuse, et sellega on aega, las kõigepealt toimuvad ühinemised ära ja siis vaatame,” nentis rohelise jõemaa koostöökogu tegevjuht Aino Viinapuu. “Tahame saada kindlust, et Leader-raha jääb paika, sest strateegia on koostanud kohalikud kogukonnad. Nende soovid on selle sees meie võimalusi arvestades 2020. aastani ja need inimesed jäävad siia ja nende vajadused samuti.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles