Galerii: Koolisöökla muutus üheks õhtuks Eesti toidu restoraniks

Anu Villmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) lõpukursuste õpilased korraldasid koolis kõrgetasemelise õhtusöögi üle poolesajale külalisele.

Restoranipäevi ja dineesid on õpilased varemgi korraldanud, ent nii pidulikku ja suurt sündmust kui eilne üritus, ei ole viimaste kursuste õppurid varem ette võtnud.

PKHK neljanda kursuse kokaõpilane Erik Tammeleht, kelle juhtimisel töötas kooli õppeköök ühtse meeskonnana, ütles, et suurejoonelise õhtusöögi korraldamise idee tuli tema kursusekaaslastelt.

"Kuna mõte asendada tavaline restoranipäev peenema üritusega meeldis kõigile, olin nõus Eesti toidu õhtu korraldamise enda õlule võtma. Esimesed dineeplaanid said paika juba mitu nädalat tagasi. Kokku tuli panna töökava, menüü, koostada inventari nimekiri ja pidada läbirääkimisi joogipakkujaga," rääkis Tammeleht.

Pidusöögi menüü koostas Tammeleht kursuseõega, oma panuse õhtu õnnestumisse andsid PKHK teeninduse- ja kokaõpilased, kutseõpetajad ja õppeosakonnajuhataja.

Et tegemist oli kodumaisele söögile pühendatud ettevõtmisega, valmisid viiekäigulise dinee road 70 protsendi ulatuses Eesti toorainest. Toidu kõrvale pakkus rüüpeid Jaanihanso siidrivabrik.

Kaelase külas Eesti õuntest siidrit valmistava vabriku peremehe Alvar Roosimaa arvates algab kultuurne alkoholitarbimine kasvatusest, haridusest ja haritusest.

"Kultuursus on alkoholi mõistliku tarbimise võti, mistõttu on mul eriti hea meel, et PKHK mind koostööpartneriks kutsus. See on just õige koht, kus juurutada arusaama viisakast alkoholi joomisest õhtusöögi kõrvale," lausus Roosimaa.

Jaanihanso siidreid pakub praegu 20 Eesti tipprestorani ja üks Michelini tärniga restoran Soomes. Jaanihanso siidrivabrik ekspordib oma jooke viide–kuude riiki.

Roosimaa rääkis, et siider on nii Eestis kui mujal maailmas väga populaarseks saanud.

"Restoranid hindavad siidrit kõrgelt seepärast, et see sisaldab vähem alkoholi kui vein ja siidri maitseulatus annab kokkadele rohkem mänguruumi," seletas Roosimaa.

Kohalikku siidrit kasutasid pearoa valmistamisel PKHK kokanduse õpilasedki.

Oma koolis, vabariigis ja piiri taga mitmel kutsemeisterlikkuse võistlusel hiilanud Tammelehele oli koolikaaslaste ühtse meeskonnana töölepanek hea tiimitöö harjutus enne detsembri alguses Göteborgis toimuvat EuroSkillsi võistlust, kuhu pärnakas läheb Eestit esindama.

Kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsamaid kutseoskuste proovilepaneku ja näitamise kohti. Tänavustele võistlustele oodatakse osalema ligemale 500 noort meistrit pea 30 riigist. Mõõtu võetakse 25 erialal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles