Audru vallas asuvasse Teispere turismitalu miniloomaaeda jõudis isane pesukaru sel aastal. Nimelt oli loomasõber võtnud pesukaru endale korterisse, aga loom ei sobinud sinna. Pikema mõtlemise järel otsustas Teispere talu meespere aastase loomakese oma hoolde võtta. Pesukarule ehitati kena ja avar aedik, kus kõigesööjast eksootiline metsloom saaks elada. Pärast saabumist kohanes loom uue elupaigaga: magas ühtejutti pea kaks nädalat, seejärel elavnes.
Talu peremees Aare Lilleste rääkis, et pesukaru ongi öist eluviisi armastav loom, kuid praeguseks on ta öösiti rahulikumaks muutunud ja hoopis päeval aktiivsem. Ta kiigub ja mängib kenasti oma puuris ning jälgib hoolega kodulinde, kes temast kiviviske kaugusel kaagutavad. Regulaarselt saab karu peale oma toidu värsket muna ja kala, mida ta väga naudib. Ja nagu nimigi viitab, peab karu lugu puhtusest. Sageli peseb ta enne söömist oma toidu veekausis puhtaks, pärast loputab käppi ja suud.
“Tallu jõudis pesukaru pea aastasena. Seega olid tal juba väljakujunenud harjumused ja päevarütm, kuid oleme täheldanud, et õues viibimine, suurem liikumisruum ja ümbritsevad kodulinnud on temas huvi äratanud. Apaatsest unelemisest on saanud aktiivset jälgimist ja liikumist tulvil päev,” jutustas taluperemees.
Pesukaru on iseloomult pelglik, aga kui tema aediku juurde minnakse, tuleb ta üldiselt uudistama ja püüab võimaluse korral sirutada oma pikkade küünistega käpa inimese suunas. Lilleste teada ei ole loom agressiivsust ja pahameelt seni näidanud. Ometi nendib talunik, et pesukaru pole kindlasti nunnutamiseks mõeldud karvakera. Kuigi tal on väga ilus ja pehme hall kasukas, on ta ikkagi metsloom, kelle käitumist ei saa alati ette näha. “Tähtis on, et nii inimene kui loom käituksid taktitundeliselt ja austaksid teineteist,” mainis Lilleste.
Pesukaru on talus veedetud suvega julgemaks muutunud. Ta sööb palju ja turnib puuris, naudib isegi pea alaspidi seintel ja laes rippumist. Kuna ta on metsloom, hoitakse temaga mõõdukat distantsi. Karu aktsepteerib talu peremeest ja lubab tal nii oma aedikut puhastada kui end toita. Talle meeldib väga, kui läbi võrgu ulatatakse mune ja viinamarju – need on tema maiused.
Kätte hakkab jõudma aeg, mil karud jäävad talveunne. Selleks valmistub Teispere pesukarugi. Ees on looma esimene talv õues. Kuidas on kavas puuris talveund korraldada? Lilleste nentis, et karu on juba kehamassi kasvatamisega alustanud, karvkategi on suvisega võrreldes kohevamaks muutunud. Talveks saab karu aedikusse heina, millest kujundada pesa ja soojema magamisaseme. Teada on, et ta muutub passiivsemaks, toitumine tagasihoidlikumaks, aga päris mitmekuisesse unne ei suiku. Ilmad on veel nii soojad, et karu saab elada oma tavapärases rütmis.
“Seni oleme looma kohta uurinud internetist ja küsinud kogenud kasvatajatelt,” selgitas Lilleste. Ta teab, et loom on eksootiline, kuid Eestis leidub talusid, kus neid kasvatatakse lemmikloomadena.
Pesukaru
Eestis on pesukarud keelatud liik. Neid paljundada ei tohi.
Eksisteerivad isendid võivad elada oma elu lõpuni, kuid keelatud on neid juurde tuua, sest liik on väga elujõuline ja kohanemisvõimeline. Kui pesukaru loodusesse pääseb, jääb ta suure tõenäosusega ellu ja kaaslasega kokku juhtudes hakkab jõudsasti paljunema.
Statistikast selgub, et Leedu looduses on neid palju. On ainult aja küsimus, millal nad Eesti metsa jõuavad.
Kasvataja südametunnistusele jääb kohustus tagada, et nad hoiaks oma isendeid turvaliselt ega kiirendaks levikuprotsessi kunstlikult.
Andmed: Aare Lilleste