Seinaredeli eest vastutab selle omanik

Lauri Habakuk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes jaksab hüpata, pääseb hõlpsasti Ülejõe põhikooli kõrval oleva korstna otsa ronima.
Kes jaksab hüpata, pääseb hõlpsasti Ülejõe põhikooli kõrval oleva korstna otsa ronima. Foto: Urmas Luik

Läinud nädalavahetusel Elva gümnaasiumi välisseinale kinnitatud redelil juhtunud õnnetusest tekkis küsimus, millises seisukorras on ülejäänud avalikele hoonetele kinnitatud redelid ja kes nende korrasoleku eest vastutab.

Ööl vastu 22. oktoobrit ronis 19aastane mees Elva gümnaasiumi seinaredelil. Üks redeli ülemistest astmetest murdus, mistõttu noormees kukkus alla ja hukkus.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Alari Tõnissoo selgitas, et vanasti paigaldati niisuguseid redeleid suuremate viilkatusega hoonete seintele, et päästjad saaksid vajaduse korral katusele. Ta tõi näite, et muu hulgas kinnitati selliseid redeleid nõukogude ajal ehitatud viiekorruseliste kortermajade külge. “Neid ei kasutata, kuna uksest on palju turvalisem majja pääseda,” nentis Tõnissoo. Ta täpsustas, et enamikus hoonetes saab katusele luugi kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles