Urmas Sisaski kosmiline teos täidab hingedeaega

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Sisask.
Urmas Sisask. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Helilooja Urmas Sisask on jäädvustanud end Eesti muusikamaastikule oma kosmilise helikeelega. Ülehomsel hingedepäeva kontserdil Pärnu kontserdimajas üle hulga aja ette kantav missa nr 1 on astronoomiast inspireeritud. Selle alapealkiri on “Päikesesüsteemi harmoonia”.

Arvutanud välja Päikesesüsteemi planeetide Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni, Uraani ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid, moodustas Sisask nende põhjal viiest noodist koosneva planeetide helirea, mida ta on kasutanud mitmes oma teoses, nende seas ka neljapäeval esitatavas missas. Siiski ei põhine missa nr 1 ainult planeedinootidel. Teosesse on põimitud stiilielemente varasematest sajanditest.

Kontserdimaja laval kõlab üle pika aja suurvorm: missa kannavad ette Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja solistid: sopran Arete Teemets, metsosopran Tuuri Dede, tenor Rasmus Kull ja bass Uku Joller.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles