Pärnu erakoolid tahaks esimest klassi avada

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hansagümnaasiumi algklasside maja mahutab neli klassi, läheduses on spordisaal, õueala ja koolisöökla.
Hansagümnaasiumi algklasside maja mahutab neli klassi, läheduses on spordisaal, õueala ja koolisöökla. Foto: Urmas Luik

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium ja Jana Tringi erakooliga seotud mittetulundusühing Priimus soovivad Hansagümnaasiumi algklasside majas esimest klassi avada, maja saatuse otsustab linnavarakomisjon järgmise nädala teisipäeval.

Enne seda arutavad erakoolide soovi Pärnu koolijuhid ja poliitikud. “Praegu on arutelu pooleli nii linnavalitsuses, koolijuhtide kui poliitikutega. Koolivõrku tuleb vaadata kogu maakonna tasemel,” ütles hariduse eest vastutav abilinnapea Jane Mets.

Mets tõdes, et asjaga on kiire, sest 1. märtsiks peaksid Pärnu lapsevanemad otsustama, millisesse kooli nad lapse saata tahavad. Samuti ei saa linn erakoolidele ette kirjutada, kas nad tohivad esimest klassi avada, kokku saab leppida üksnes linnale kuuluva Hansagümnaasiumi väikese maja kasutamise suhtes.

Küll kunagi ikka saab

Jana Trink, Malle Jürgens ja Raja Õnnik asutasid eelmise aasta lõpus MTÜ Priimuse, mis Hansagümnaasiumi algklasside maja rendile soovib. Korra on linnavarakomisjon nende taotlust juba arutanud ja lükanud otsuse tegemise 22. veebruarile.

Trink rääkis, et kavatsus algkool avada on tal koos mõttekaaslastega olnud aastaid. Hansagümnaasiumi algklasside maja mahutab neli klassi, läheduses on spordisaal, õueala ja koolisöökla.

“Idee on alustada esimese klassiga ja siis edasi liikuda,” kõneles Trink “Jutud, kas teha 1.-5. või 1.-9. klass, on jäänud linnaga pooleli.”

Trink lausus, et mingit süvaõpet uuel koolil poleks, üks põhisuundadest võiks olla eluterve keskkonna ja loomulikkuse poole liikumine. Sisseastumiskatseid ei tehtaks, küll oleks koolil õppemaks, mille suurust ei osanud Trink öelda.

Mujal majades algkooli loomine vajaks raha, mida uuel erakoolil pole. Väite kohta, nagu ei jätkuks sel koolil õpilasi või meelitataks need ära maakonna koolidest, vastas Trink, et igal aastal võtab Sütevaka humanitaargümnaasium lapsi viiendasse klassi. “Kusagil on need lapsed ju linna peal laiali,” sõnas Trink.

Trink tõdes, et kuna Pärnu lapsevanemad peavad 1. märtsiks valima, millise kooli esimesse klassi nad lapse panna tahavad, on otsustega üsna kiire. “Aga ega pea kiirustama, võime avada ka järgmisel aastal,” sõnas ta.

Sütevaka võtaks 16 last

Eesti eliitkoolide hulka kuuluv Sütevaka humanitaargümnaasium võtab praegu ühe klassikomplekti viiendasse ja kaks klassikomplekti gümnaasiumiastmesse. Kool tegutseb Lõuna 20 ja Ringi 12 ning teeks heameelega juurdeehituse, kui keegi 44eurose (688 krooni) kuumaksu ja pearaha tagatisel laenu annaks. Isegi planeering on ligi 800 ruutmeetri suuruse juurdeehitise püstitamiseks olemas.

“Meie mõte on võtta Hansagümnaasiumi väikesesse majja 16 lapsega esimene klass,” ütles kooli direktor Andres Laanemets. Nii nagu MTÜ Priimus taotleb ka Sütevaka Hansagümnaasiumi algklasside maja endale rendile.

Laanemets rääkis, et talle on ette heidetud, nagu võtaks kool mujalt linna ja maakonna koolidest võimekaid neljanda klassi õpilasi ära. Etteheitjad on soovitanud ise esimesse klassi lapsi võtta ja seda soovib kool nüüd teha.

Küsimusele, kas kool valiks esimesse klassi soovijad katsetega, vastas Laanemets, et see sõltub soovijate arvust. “Kahtlemata on see suur probleem, sest ega esimesse klassi ole võimalik lapsi teadmiste pinnalt valida,” ütles Laanemets.

Vastuvõetud peavad arvestama 44eurose õppemaksuga, mida kahel viimasel aastal pole tõstetud ja millest osa õpilasi vabastatakse.

Algklassiõpetajate leidmiseks kavatseb kool välja kuulutada konkursi. “Neid peaks ikka leiduma,” avaldas Laanemets lootust.

Linnal on teatud kohustused

Abilinnapea Jane Metsa sõnutsi soovib Hansagümnaasiumi algklasside maja rentida neli eri seltskonda, kaks hariduseks ja kaks sotsiaalvaldkonna huvides. Sotsiaalvaldkonna huvilisi ei soovinud Mets avalikustada, poetades vaid, et toimetulekukoolil on ruumidega kitsas.

Kuigi osa arutelusid erakoolides esimeste klasside avamise üle seisab veel ees, ei teinud Mets saladust, et sotsiaalvaldkonna taotlused on eelisseisus. “Linnal on teatud kohustused,” selgitas ta linnavalitsuse eelistusi linnavara kasutamisel.

Linnavarakomisjon koguneb Hansagümnaasiumi väikese maja tulevikku arutama 22. veebruaril kell 13.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles