Pärnu lasteaednike keele ja kõne ühendus kutsus juba teist aastat kõiki linna lasteaedu 20. oktoobril ettelugemispäeval osalema. Enamik lasteaedu sellega liitusid ja leidsid eri lahendusi, kuidas päeva tähistada.
Pärnu lasteaedades tähistati ettelugemispäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna 2016. aasta on pühendatud merekultuurile, oli ettelugemispäeva teemagi meri raamatulugudes. Lapsele on tähtis ette lugeda, eriti põnev on tal siis, kui ise veel lugeda ei oska. Tähtsustamaks raamatuid on oluline, et loetaks ette just paberraamatust.
Raeküla lasteaia ettelugemispäeva tähistati igas rühmas. Õpetajad valisid lastele merega seotud lugusid. Enne seda peeti Raeküla lasteaias veeteemalist teadusnädalat, kus katsetati, kuidas tekivad loodusnähtused merel. Jutte kuulates said lapsed teada, missugused tegelased- tegevused on merega seotud ja elada seiklustele kaasa. Õnnelindude rühma lapsed kuulasid muinasjutte vaibal lebades kinnisilmi: nii avanes võimalus kujutleda end avarustes seiklemas mereelukate ja kaladega, taustaks rahustav muusika.
Kellukese lasteaiaõpetajad lugesid unejuttu teost ja vaalast, Jänku Jussi kangelastegudest ning muinasjutte, kust lapsed said teada, kuidas meri tekkis, miks merevesi on soolane ja miks üks väike kala tundis end meres üksildasena. Raduška rühma pisikestele loeti esimest korda jutte ette.
Ettelugemispäevast võtsid osa kõik Mai lasteaia rühmad. Oli rühmi, kus pühendati mereteemalisele loole konkreetne kalendripäev, kuid selliseidki, kus merele pühendati terve nädal. Õpetajate eeltöö oli põhjalik. Mitu rühma külastas raamatukogu, kus lapsed otsisid mereteemalisi raamatuid ja jutte. Laste soovil laenutati filmiraamat „Kalapoeg Nemo“ ja hiljem vaadati võrdluseks filmi. Loeti Eno Raua „Sipsiku“ meresõidu lugu. „Minu esimese entsüklopeedia“ abil tutvuti kalade elu, usside ja angerjatega.
Peale kirjakeelsete raamatulugude tutvuti murdekeelegagi. Mai lasteaia õpetaja tutvustas lastele kihnukeelset lugemikku. Õpilased ei saanud esiti sellest arugi, kuid õpetaja abiga jõudis Kihnu merelugude mõte lasteni.
Mai lasteaeda külastas teraapiakoer Chilli, kes töötab raamatukogus lugemiskoerana. Nelja-aastastele lasteaialastele käis karupoeg lugemas meresõidu- ja laevajutte. Koolieelikud lugesid juba Chillile ise ette. Peale laste kuulamise meeldis Chillile näidata, mis trikke ta oskab. Nii nägid lapsed, kuidas koer sitsib, tantsib ja küsib maiust.
Kadri lasteaiaski tähistati ettelugemispäeva. Lastega arutati, mida jutukesed neile õpetavad. Väiksemad õppisid, et ei tohi prahti merre visata, vanemad aga seda, et kui ujuda ei oska, ei tohi sügavale vette minna. Lapsed joonistasid lugude põhjal mereteemalisi pilte. Näiteks Kastani rühma õpetajad Kaie ja Ene olid rühma ehtinud mere, võrgu, kivide ja suure Kihnu nukuga. Alustuseks vesteldi murretest ja loeti ette Kihnu aabitsast lugu ja mängiti liikumismängu.
Tralli lasteaedki võttis erilisest päevast osa. Näiteks Ripsiku rühma ühe lapse vanaema pajatas lastele lugusid merehädalistest. Muu hulgas loeti lugu Andrus Kiviräha lasteraamatust „Kaka ja kevad“. Rübliku ja Krati rühma õpetajad otsustasid sel päeval lapsi üllatada ja kohad vahetada: lastele vahelduseks lugesid külalisõpetajad neile lugusid. Üks lasteaialaste emadest oli kirjutanud Henno Käo jutu „Mereröövel“ ainetel ise raamatu „Kratt mereröövliks“. Kakskeelne Nöpsiku rühm kuulis lugu nukulastest mererannal. Venekeelsetel lastel aitasid sisu mõista raamatu pildid.
Päikesejänku lasteaia ettelugemispäev oli omanäoline. Kiti-Käti rühma lapsed kuulasid meremuinasjuttu liikumistunni ajal saalis ja matkisid ise lootegelasi, kasutades mänguasju, kalavõrku, kangast kaheksajalga. Mürakarud lugesid raamatut „Kalad ookeanis“ hoopis õues liivakastis. Pesamuna rühma üks lapsevanematest töötab meremehena ja peale muinasjutu pajatas lugusid kogemusest mere ja ookeaniga.
Pillerpalli lasteaed tähistas päeva õpetajate lemmikraamatutega. Iga rühma õpetaja luges lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid. Selleski lasteaias tegid õpetajad vahetuse ja kolisid päevaks naaberrühma.
Pöialpoisi lasteaia iga rühm lähenes ettelugemispäevale omanäoliselt. Peale õpetajate lugesid lastele lugusid Lotte, meremehest isa, juba lugema õppinud koolieelik, lõbus meremees ja vanaema. Lauldi ja tantsiti Kihnu Virve muusika saatel, näideldi ja mängiti mereteemalisi mänge.
Ülejõe lasteaia kaheksa rühmast viis tähistasid ettelugemispäeva.
Kesklinna lasteaia Naerupuu rühma koolieelikuid külastas sõimerühma õpetaja. Lapsed joonistasid pilte, millest koostatakse hiljem raamatuke.
Liblika lasteaias tähistasid ettelugemispäeva kõik kuus rühma. Kõige pisemate laste õpetaja mõtles ise loo välja. Selleski lasteaias tutvuti Sipsiku seiklustega. Nelja-aastased lapsed käisid eelmisel päeval Liivi lahe ääres ja said lugemispäeval juttudele paremini kaasa elada. Selle lasteaia õpetajad märkasid, et tänu ettelugemispäevale rikastus laste sõnavara: nii hakkasid nad kasutama sõnu „taevasinine“ ja „lumivalge“. Õpetajad said lastele selgitada, mis on hurtsik ja küna. Liblika lasteaia kahes rühmas käis külas näitleja Triin Lepik. Koolieelikute rühmas lähtuti avastusõppe põhimõttest: õpetajad olid nädalasse kavandanud muu hulgas veeteema, kus lapsed avardasid merest arutades oma silmaringi.
Tammsaare lasteaias lisati juttude lugemisele pildid ja helid. Lugemise taustal kostis lainete laksumist, tormituult, vihmasadu, mis lõid mereteemalistele lugudele hea meeleolu. Näiteks Pääsukese rühmas riietusid õpetajad meremeesteks ning jutustasid Sipsikust ja lugesid luuletust. Lasteaiarühmi külastasid endine kasvandik, naaberrühma õpetaja, lapsevanem, õpetajaabi ja eripedagoog.