PCS-pildid aitavad parandada arendusrühma kõnetu lapse eneseväljendusoskust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PCS pildid on abiks arendusrühma kõnetu lapse eneseväljendusoskusele.
PCS pildid on abiks arendusrühma kõnetu lapse eneseväljendusoskusele. Foto: Erakogu

Olen Pärnu Pillerpalli lasteaia õpetaja. Töötan arendusrühmas raske ja sügava liitpuudega lastega 2004. aastast. Nende aastate jooksul olen õpetanud intellekti- ja liitpuudega lapsi, kellel on diagnoositud näiteks autismispektri häired, Downi sündroom, PCI, epilepsia, hapra ehk fragiilse X-i sündroom.

Puudega lapsed on väga erilised. Selleks, et seda mõista, peab oma tööd armastama ja seda südamega tegema. Lapsed kiinduvad neid arendavasse ja harivasse õpetajasse väga. Erivajadusega lapsed on siirad. Nende tundemaailm on nagu peegelpilt: kõik, mida neile jagad, saad hiljem kuhjaga tagasi. Õpetajana pean väga tähtsaks rühmasisest head mikrokliimat ning tugevat ja tahtejõulist meeskonda, kes tegutseb ühe eesmärgi nimel.

Lapsed on tähelepanelikud ning matkivad ja jäljendavad täiskasvanuid kõikjal. Peale matkimisoskuse soovin väga, et minu rühma puuetega kõnetud lapsed saaksid ennast paremini väljendada. Üks võimalus selleks on kasutada PCS-pilte. Seda kogemust soovingi jagada.

Olen püüdnud leida kommunikatsioonivahendeid, mis võimaldaksid kõnetutel lastel end paremini väljendada. Olen kasutanud lihtsustatud viipeid, piktogramme ja esemelist suhtlust.

Kaks aastat tagasi võtsime kasutusele PCS-pildid (värvilised eseme- ja tegevuspildid, mille sümbolid on värvilised, kuid neid on võimalik arvutis mustvalgeks töödelda). Piltide kasutamise idee tekkis meil külaskäigust Tallinna Käo keskusesse.

Tänu NATO Charity Bazaari toetusele pakuti meie õppejuhataja Halliki Tammistele võimalust osaleda Eesti autismiühingu korraldatud Boardmakeri pildiprogrammi esitlusel. Üritust korraldas Eesti aautismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko. Osalejad said plaadi pildiprogrammiga, mida nimetatakse PCS-piltideks.

Minule kui arendusrühma õpetajale on pildid väga tänuväärne materjal, mida kasutame oma rühmas iga päev. Pildid on paigutatud seintele laste silmade kõrgusele. Piltide valik sõltub ruumi funktsioonist. Kasutan PCS-pilte nii üksikult kui ka seeriana.

Lastele nähtaval kohal on ka PCS-piltidest koostatud päevakava. Pildi ülemisse serva on kirjutatud eseme või tegevuse nimetus kirjatähtedega. Meie asendasime kirjatähed joonistähtedega: arvan, et laste arengutaset arvestades on silmal joonistähti kergem haarata. Tavarühmas aitavad PCS-pildid kakskeelseid lapsi õpetada. Näiteks kui õpetaja kutsub lapsi hommikuringi istuma, osutab laps sedasama tegevust kujutavale pildile käega. Samuti näitavad lapsed käega vastavale pildile, kui kuulevad sõnu "mängima", "õppima" ja "maalima". Õhtul, kui tekib igatsus vanemate järele, lohutavad lapsi pildid kojuminekust, kus on kujutatud autot ja kodu.    

Alustan päeva hommikuringiga. Kasutan lastega suheldes kõnet toetavate või asendavate suhtlusvahenditena graafilisi sümboleid (PCS-pildid), fotosid, žeste ja esemeid. Seinale on PCS-piltidest paigutatud päevakava, mida hommikuringis vaatame. Lastes tekitavad kindel päevakava ja rutiin turvatunde. Fotode kasutamine hommikuringis loob neile ettekujutuse oma minast. Kindlustunde annab tuttava täiskasvanu foto nägemine tegevuspiltide kõrval tahvlil. Kuna ülejäänud õpe toimub individuaalselt, on PCS-pildid õpetamise lahutamatu osa, aidates lastel kiiremini omandada uusi teadmisi ja oskusi.

Sel õppeaastal rühma tulnud lapsed alles õpivad PCS-pilte tundma ja neid kasutama. Esialgu pakkus osale lastest piltide seinalt korjamine lõbu. Juhtus ka, et näriti ja peideti pilte. Et pildid seinal püsiks ja eesmärki täidaks, näeme vaeva ja teeme järjepidevat tööd. Mõni laps juba oskab sõrmega pildile osutades oma soove väljendada (sööma, jooma, mängima, hommikuringis istuma, õue minema, koju sõitma).

Matemaatilises mängus, kus on vaja värvi järgi rühmitada ja põhivärve tunda, aitasid PCS-pildid üht last väga palju. Varem ei saanud ta aru mängu sisust. Mängus on vaja leida see värv, mida parasjagu nimetatakse. Seinal rippuvate PCS-piltide hulgast leidis laps õpetaja nimetamise peale kohe õiget värvi pildi ja näitas seda käega. Tegin järelduse, et laps on omandanud ühes kontekstis oskuse, kuid teises olukorra see oskus tal puudub. PCS-piltide abil saan õpetada last oma oskusi rakendama.

Olen selgitanud lapsevanematele, mis PCS-piltide põhimõtet ja kui tähtsad need on. Soovitan neid kasutada ka kodus. Koostöös eripedagoogi ja õppejuhatajaga oleme valmistanud soovi avaldanud lapsevanematele PCS-piltide seeria, et vanemad saaksid need koduski appi võtta. Ülevaade piltide kodus kasutamise kohta ei jõua alati meieni.

Ma leian, et raske ja sügava liitpuuetega lastega töötades, neid arendades ning õpetades aitavad PCS-pildid tohutult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles