Kvoodiäri tulust jagub hoonete ümberehituseks Pärnumaalegi

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist kavatseb Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) muuta senisest energiasäästlikumaks 30 hoonet kõikjal Pärnu maakonnas.

Energiatõhusaks renoveeritavate hoonete nimekiri on pikk ja värvikas alates lasteaiast haiglakompleksini välja.

“Viis töömahukamat projekti, mida esile võiks tuua, on Pärnumaa kutsehariduskeskuse peahoone koos õppetiivaga, Pärnu haigla, Tõstamaa mõisakompleksi peahoone, Tori hooldekodu ja Pärnu Rääma põhikool. Renoveeritavad objektid pakkusid välja omavalitsused,” sõnas RKASi CO2-projekti juht Andrus Kõre.

Kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele, mis tähendab, et enamikul objektidel on RKASil kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad ja katused.

Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ja sellest tulenevalt õhku paisatava süsihappegaasi hulk.

“Samuti on investeeringutel hea mõju hoonete sisekliimale ja töökeskkonnale tervikuna. Investeeringud vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus,” toonitas Kõre.

Energiasäästlikuks ehitatavate objektide põhjalikuma hetkeseisu kaardistamisega teeb RKAS algust juba selle kuu lõpus. “Seejärel koostame hoonete omanikega investeeringuteks vajalikud ajakavad ja eelarveprognoosid. Esimesed hanked loodame välja kuulutada veel sellel kevadel,” lubas Kõre.

Projektijuht märkis, et majade energiatõhususe parendamise kulud on väga erinevad, sõltudes nii abikõlblikest töödest kui nende mahust. Kui palju maakonnas ühe või teise objekti energiasäästlikkuse tõstmisele raha kulub, ei osanud Kõre veel öelda, sest hoonete kordategemise lõplik maksumus selgub hangete tulemusena, kuid maakonnale mõeldud kogusumma suurusjärk on enam-vähem paigas. “Pärnumaal investeeritakse CO2-programmis hoonete energiasäästu üle nelja miljoni euro,” lausus Kõre.

Ehitusprojektide elluviimiseks ette nähtud aeg on lühike, kõik tööd peavad olema valmis 2012. aasta lõpuks. Seega, alla kahe aastaga tuleb RKASil koostada investeeringute kavad, korraldada riigihanked ja teha hankemenetlustoimingud, korraldada projekteerimis- ja ehitustööde juhtimine ning omanikujärelevalve ja kontrollida kulude abikõlblikkust.

RKAS korraldab CO2-investeeringuid kokku 443 avaliku kasutusega hoones kõikjal Eestis. Investeeringute kogumaht on praeguse seisuga 127,6 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles