5000 patsiendi hulka kuuluvad madu ja siil

Hele-Kai Valtenberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliiniku juhataja Heli Jürindi viib äsja narkoosist ärganud taksi operatsioonist toibuma ja kojuminekut ootama.
Kliiniku juhataja Heli Jürindi viib äsja narkoosist ärganud taksi operatsioonist toibuma ja kojuminekut ootama. Foto: Mailiis Ollino

Iga hetkega jäi segavereline Pillu uimasemaks. Tema liigutused muutusid ujuvaks. Silmad justkui klaasistusid ja seejärel ta juba uinuski. Koer Pillu oli oma perenaise Ülle Ojakannu süles. Naise silmad olid pisarais, sest mure oli nii suur. “Ta on minuga veetnud 15 aastat. Selle aja jooksul pole tal kunagi terviseprobleeme olnud,” rääkis Ojakann.

Pillu pidigi unne vajuma, sest äsja oli Terveksi loomakliiniku juhataja veterinaararst Heli Jürindi teinud talle vastuvõtutoas narkoosisüsti. Perelemmikut ootas operatsioon, mis vabastaks ta kasvajast.

See on viimane tuba, kus omanikud saavad oma loomakesega olla, enne kui ta operatsioonituppa viiakse. Järgnevad piinavad tunnid. Valusad pole need neljajalgsele või sulelisele, vaid peremehele, kes ei näe, kuidas sõbral läheb ja mis temaga tehakse. Pärnu Postimees sai võimaluse heita pilk loomakliiniku töösse ja jälgida seda osa, mida loomapidaja ei näe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles