Eriliste toidusoovidega Pärnus nälga ei jää

Wasa taastusravihotelli hommikusöögi puhvetlaualt leiab gluteenivabu võileibu ja kooke, laktoosivaba hommikupudru ja jogurti. Pühapäevahommikuti pakutakse tavaliste pannkookide kõrval gluteenivabugi. “Väiksema ettevõttena saame endale lubada suuremat paindlikkust,” lausub Wasa toitlustusjuht Eve Lassel. Foto: Ardi Truija

Pärnu Postimees uuris, kui teretulnud on Pärnu turiste teenindavates ettevõtetes eriliste toidusoovidega inimesed, kel toidu valikul elustiililised, eetilised, tervisepõhised või usulised kaalutlused.

Pärnu südalinnas asuva Piccadilly kohviku pidaja Ivo Luik tõdeb, et klientide huvi ja soov teatud toidugruppide vastu on viimastel aastatel kasvanud. “Piccadilly kohviku menüüs hakkasid toimuma suuremad muutused 2011. aastast, mil lõpetasime oma köögis liha ja kala tarvitamise. Ainsate loomsete toodetena jäid kanamunad ja piimatooted,” seletab Luik. Ei olnud mõeldav luua taimetoidukohta, kus kasutatakse loomset puljongit või želatiini. Tasapisi tulid juurde laktoosi- ja gluteenivabad road ning küpsetised, siis juba veganitoidud, hooajaliselt ka toortoidud.

“Meie pakutav ei ole vastus moele ega klientide survele: see on viis oma elu elada. Menüü hakkas muutuma, enne kui sellise toidu järele nõudlus tekkis. Meile ei ole tähtis iga hinna eest veganitoitu pakkuda, väldime sojatooteid ja GMOd. Valime koostisaineid hoolikalt ja keskendume harmoonias lõppmaitsele. Üks põhiindikaatoreid on tunne, mis tekib kehas pärast söömist,” räägib toitlustaja.

Peale tooraine maitseomaduste ja toitaineväärtuse peetakse oluliseks selle valmistajat-kasvatajatki. Kui vähegi võimalik, ostetakse kaubad väiketootjatelt. Kolm neljandikku toorainest on kasvatatud keemiliste taimekaitsevahendite ja sünteetiliste väetisteta. Samasugust põhimõtet järgitakse kohvi, tee ja veini puhul.

Seaduse kohaselt tuleb menüüs allergeenid eraldi välja tuua, kui need ei kajastu toidu nimetuses.

Pärnus tegutseva Classic Cateringi omanik Katrin Leppik leiab, et toitlustajad järgivad hea meelega kliendi soove laktoosi- või gluteenivabast toidust halal- ja koššerroogadeni. Arvestama peab, et gluteenivaba toidu tooraine on kallim. Klientidele see tavaliselt ei meeldi. Eeldatakse, et toidust jäetakse mõni komponent välja. Classic Catering on toitlustanud näiteks Viljandi pärimusmuusika festivali seltskonda ja pakkunud 350 inimesele kolm korda päevas tavalist ja taimetoitu. “See on lai teema. Oleneb, kas on tegu moevoolu järgija või põhimõttelise veganiga. Mõni taimetoitlane sööb kala, teine ei puuduta muna ega juustu,” märgib Leppik. Seaduse kohaselt tuleb menüüs allergeenid eraldi välja tuua, kui need ei kajastu toidu nimetuses.

Nimetatud allergeenidega menüü on kasulik kõigesööjalegi, kes on otsustanud oma menüü tervislikuks muutmisega algust teha või soovib teada, mida ta sööb.

Koššer on juudi, halal islami kommete kohaselt valmistatud toit. Vajaduse korral tellitakse nõuetekohane liha hulgilaost, mille sortimendi halal-lambaliha tuleb näiteks Uus-Meremaalt ja maksab niisama palju kui tavaline.

AS Wasa toitlustusjuht Eve Lasseli teatel arvestab taastusravihotell pidevalt oma Rootsi laua valikus klientide nii usuliste kui ka tervislike ja eetiliste valikutega. “See ei ole meie majale probleem. Kõik kliendid on teretulnud,” lausub Lassel.

Grupid teatavad juba enne saabumist oma toidusoovid ja toitumiserisused, millega alati arvestatakse. Niisamuti on võimalik teha üksikklientidel: administraatorid edastavad info toitlustusosakonda. Vajaduse korral valmistatakse puhkajatele eritoidud hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks. Igal toidukorral leiab puhvetlaua valikust leida märgistatud toitu levinumate erisustega klientidele (laktoosi-, gluteenitalumatus, diabeet, vegan).

Selle kõrval pakutakse saabunud diabeetikutele pärast õhtusööki einet karbis, et söögikordade vahe ei jääks pikaks.

Välismaistel klientidel on küll rohkem toitumiserisusi, kuid aina enam on hakanud kohalik klientki hindama tervislikku toitu. “Üha rohkem valmistame toitu kohalikest aedviljadest, puuviljast ja kalatoodetest. Et toit oleks kodune ja säilitusainevaba, oleme loobunud pooltoodetest. Ostame tooraine kohalikelt talupidajatelt ja väiketootjatelt,” seletab toitlustusjuht. Kui miski väga meeldib, küsitakse kindlasti, millisest toorainest see on valmistatud. Ka baaris müüdavate võileibade, kondiitri- ja pagaritoodete seas on gluteeni- ja laktoosivaba valik.

Ingrid Abram on Strandi spaa- ja konverentsihotelli toitlustusjuht. Tema sõnade kohaselt pakutakse Strandi à la carte restoranis ja gruppide toitlustamisel klassikalist Euroopa köögi suunitlusega menüüd. Toidu valmistamisel kasutatakse naturaalseid ja tervislikke tooraineid. Grupimenüüs on 12 valikut igale maitsele ja à la carte menüüs on taimetoit. “Kui klient mainib, et tal on mingi toiduaine talumatus, asendame selle talle sobivaga,” lisab Abram.

Rühmatoitlustuses pakutakse näiteks kolmekäigulist tervislikku brain food’i menüüd: see koosneb maitsvatest toiduainetest, mis soodustavad ajutegevust.

“Järjest rohkem on kliente, kellel on tervise tõttu toitumise erivajadused. Piiritagustest klientidest külastavad meid enim soomlased ja nad on üsna nõudlikud. Kui klient teatab meile erivajadustest õigel ajal, asendame teatud toiduained talle sobivaga ja ongi mure lahendatud,” lõpetab Abram jutu.