Hiinas Open Art performance'i-festivalil Pekingis Songzhuanis, kus Pärnu juurtega Eesti taidekunstirühmitus Non Grata oli peaesineja, arreteeris politsei kohe avamispäeval aastast 2000 võimude ja politseiga pidevas vastasseisus oleva festivali peakorraldaja. Majast võeti välja vesi ja elekter ja kogu tänav blokiti kolmeks päevaks, et tegevuskunstiaktsioonid lõpetada.
Galerii: Pärnu juurtega kunstirühmitus esines Hiina salapolitsei valve all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Performance’id on siinmail keelatud. Songzhuan on Pekingi linnaosa, kuhu valitsus on koondanud ligemale 10 000 kunstnikku: loovisikud on free spirit (vabad hinged) ja ühiskonnale inimeste keskele paigutatult ohtlikud, seetõttu on nad isoleeritud sellistesse inkubaatoritesse. Tegevuskunstiüritustele järgneb siin action: Non Grata näitusel oli kohal viis salateenistuse agenti ja rajooni politseiülem. Salapolitsei järgnes igale poole ja pärast näitusi sõidutati nongratalasi tund aega ringi, et nende masinaid eksitada. Nagu filmis. Vältimaks koduaresti, transporditi välismaalased idarannikule feng shui sünnilinna Wenzhousse, kus korraldati üheksamiljonilise suurlinna ajaloos esimene performance. Hiina praegune kunstisituatsioon ja kogu ühiskondlik praktika tundub nõukogude ajal üleskasvanule väga meeldivaltki tuttav. Kunsti ja kunstnike positsioon on väga kõrge ja valitsus teeb kõik, et see nii säiliks: kontroll ja repressiivaktid tõstavad loovheerosed otseteed Olümposele. Uusrikkad, keda praeguses maailma majandussituatsioonis, kus kogu raha on Aasias, tekib muinasjutulise kiirusega, tahavad oma seinale kohe kunstiteoseid. Ja kunstielu on tõesti vilgas. Teisiti kui mujal Aasias, kus kogu inimressurss on pidevalt hõivatud ebainimlikus konkurentsis koha eest päikese all, sihiseb siin vabameelne lõbus kunstielu. Hiina loovinimesed oskavad lõbutseda ja võtta asju vabalt. Kõik kunstnikud tegelevad sellega, millega peavadki, st loomisega, keegi ei käi eraldi päevatööl. Ateljeed on suured nagu Tallinna kunstihoone, mõnel väiksemal ja vaesemal nagu Pärnu uue kunsti muuseum, aga need on juba poolamatöörid. Juuakse kõvasti bai jud, “valget kuradit” ehk 57- või siis 62protsendist riisiviina, tõmmatakse ketis kangeid kohalikke suitse, sõidetakse Hummerite ja Land Roveritega, räägitakse ühiskonnast ja poliitikast ja tehakse kunsti. See viimasena mainitu võib olla siin eluohtlik tegevus, näiteks aasta algul Hiina naistegevuskunstnike (kelle hulgas oli Non Grata Hiina liikmeid) näituse korraldaja pandi kolmeks nädalaks vangi ja teda hoiti üheksa päeva kunstlikult üleval. Non Grata tuur jätkub Jaapanis ja Koreas.