Jako Salla: Alaealiste trahvimine on ebaefektiivne liinitöö

Jako Salla
, justiitsministeeriumi MDF-teraapia projektijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jako Salla.
Jako Salla. Foto: PP

Eestis reageerib politsei laste väärtegudele ehk kergematele õigusrikkumistele enamjaolt rahatrahviga. Viimasel kahel aastal trahviti alaealisi keskmiselt 70–80 protsendil juhtudest. Rahaline karistus on lapse käitumise muutmise abinõuna vähetõhus meede: väärteole reageerimise tuumas peaks ennekõike olema kasvatuslik mõõde ja see peaks teenima eesmärki, ennetamaks rikkumisi.

2015. aastal määras politsei laste suhtes pea 6200 rahatrahvi ligemale 270 000 euro väärtuses. Lastele mõistetud trahvid jäid 12 ja 1200 euro vahele: enim määrati neid alkoholi tarvitamise, suitsetamise, liiklusnõuete rikkumise ja pisivarguste eest.

Nüüdisaegne lähenemine soovitab laste õigusrikkumisi käsitledes trahvi määrata, kuid arestimise asemel lähtuda vastutuse mudelistki, mille eesmärk on rakendada kasvatuslikke meetmeid ja õpetada lastele vastutust. Juhtumite lahendamisel tuleb soodustada mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutust, näiteks kahju heastamine, osaliste lepitamine või sotsiaalprogrammis osalemine. Neid menetlusalternatiive tuleb siiski harva ette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles