Kuna Eestis on usuvabadus, registreeritakse kõikvõimalikke religioosseid ühendusi, kui nende põhikirjas ei ole inimsusvastast või riiki kahjustavat tegevust. Põhikiri on tavaliselt üldsõnaline ega pruugi kajastada ühenduse tegelikku tegevust. Eesti kirikute nõukogul ei ole seni olnud kokkupuuteid niinimetatud sektidega, kus liidrid püüaksid inimesi ära kasutada.
Kristlikus koguduses peaks lapsel olema igati turvaline. Iga liikmeskirik, mille juures tegutsevad noorteorganisatsioonid, vastutab oma töötajate, misjonäride ja koostööpartnerite eest ning kontrollib vajadusel nende tausta.
Lapsevanemal on õigus saada ülevaade kogudusest, selle põhikirjast (avalik info internetis olemas) ja koguduse tegemistest, tal on õigus olla noortega seotud tegevuse juures ja veenduda, mida noortele õpetatakse. Küsimustega saab pöörduda koguduse pastori või õpetaja poole. Täiskasvanud noor vastutab oma valikute üle juba täielikult ise.
Mõnikord võib lahkhelisid tekitada inimeste erinev arusaamine oma usu praktiseerimisest.
Mõni koguduseliige võtab jumalateenistusest osa kord-paar aastas, teine igal pühapäeval ja osaleb peale selle muusikatöös, palvekoosolekutel. Ka lastele ja noortele võib kogudus pakkuda tegevust, nagu piiblitunnid, pühapäevakool, leeriõpetus, muusikaline tegevus, vabaajaüritused, millest osavõtt on vabatahtlik. Kõige selle kõrvalt ei tohi kannatada lapse koolitöö ega kodused kohustused.