Maatohtri päeva mahub lootust ja paratamatust (1)

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõstamaal töötav perearst Madis Veskimägi on vankumatu, öeldes, et maatohtrid peavad patsientide huvides olema valmis nii haiguste varaseks diagnoosimiseks kui esmaabiks, sealhulgas jäsemete lahastamiseks ja lihtsamateks kirurgilisteks toiminguteks.
Tõstamaal töötav perearst Madis Veskimägi on vankumatu, öeldes, et maatohtrid peavad patsientide huvides olema valmis nii haiguste varaseks diagnoosimiseks kui esmaabiks, sealhulgas jäsemete lahastamiseks ja lihtsamateks kirurgilisteks toiminguteks. Foto: Tõnu Kann

Nii tihedat helistamist kui Tõstamaa perearstile esmaspäeva hommikul võib ette tulla vist küll ainult telefoni keskjaamas, kui selliseid veel leiduks, või mõne teise maatohtri puhul.

Istun Tõstamaa perearsti Madis Veskimägi kabinetis, ja kuna ma mängin tema töövarju, on tohter mulle selga andnud valge kitli, nii et tunnen ennast peaaegu meedikuna. Kui mitte õe, siis vähemalt sanitarina. Ette rutates olgu öeldud, et arst teavitas vastuvõtule tulnuid, kes see valgesse rüütatud kontvõõras ta kabinetis on. Ajakirjanik ei paistnud tohtri juurde saabunuile eriti korda minevat, pigem lõbustas kui kohutas neid. Artkkel valmis Veskimägi loal ja patsientide teadmisel.

Pärisarstil on käsil hommikune, juba kell kaheksa alanud telefonile vastamise tund, mis tulvil lakkamatut helinat ja vestlusi, nii et saame pärast terekätt sel töisel ajal vahetada vaid mõne lausekatke. Seda tähelepanelikumalt kuulan, mida kuulata lastakse.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles