Maalapsi ähvardab keeld Pärnusse õppima asuda

Foto: PP

Pärnu linnavalitsus nõuab ülejäänud omavalitsustelt, et nad maksaksid lisaraha laste eest, kes maalt linnas koolis käivad. Kui ümberkaudsed vallad tingimustega nõus pole, lükkavad ametnikud märtsis kõrvale maalaste Pärnu kooli astumise avaldused.

Praegu õpib Pärnu koolides 1001 last, kes on mujale sisse kirjutatud. Juba praegu maksavad vallad iga sellise lapse pealt linnale tegevuskulu. Kuid Pärnu abilinnapea Jane Metsa sõnutsi jääb linnavalitsusel endiselt igal aastal saamata üle 200 000 euro.

Nimelt kohustab seadus maksma küll tegevuskulu, kuid investeeringukulud ja õppevälise tegevuse kulud võivad omavalitsused kokku leppida. Sellise kokkuleppeni pole Pärnumaa omavalitsused jõudnud.

Lihtsalt öeldes tahab Pärnu, et vallad panustaksid linna koolimajade remonti ja õppevälisesse tegevusse.

Praegu õpib Pärnu koolides 1001 last, kes on mujale sisse kirjutatud.

Näiteks küsib linn pikapäevarühmas käiva lapse pealt omavalitsustelt juurde 14 eurot kuus. Peale selle nõutakse sisse investeeringukulusid vastavalt õppeasutusele. See puudutab samuti linna huvikoole. Nii nõutakse muusikakooli õpilase kohta valdadelt 15 eurot kuus, Pärnu Mai kooli õpilase pealt 12 eurot ja Ülejõe põhikoolis õppija eest kaheksa eurot.

“Oleme renoveerinud ja rajanud koolimaju ning teinud olulisi investeeringuid,” selgitas abilinnapea. “Pole õige, et kui vallal kooli pole, elab omavalitsus naabri haridusvõrgu arvelt.”

Seetõttu saatiski Pärnu linnavalitsus 7. detsembril kõikidele Pärnumaa omavalitsustele kirja, kus paluti neilt hakata linnale maksma lisatasusid.

Eilse seisuga polnud Pärnule vastanud ükski omavalitsus. Vastamise tähtaeg on ülehomme, 6. jaanuar.

Mets sõnas, et kui kirjad jäävad vastuseta, lükkab linnavalitsus märtsis tagasi kõik esimesse klassi astumise avaldused, mille on esitanud lapsevanemad väljastpoolt Pärnut.

“Tõsi ta on, et haldusreformiga sai arutelu hoogu juurde, kuid teema on olnud üleval juba mõni aasta ja kellelgi pole olnud huvi raha tasuda,” vastas Mets küsimusele, kas rahaküsimine on seotud ühinemiskõneluste läbikukkumisega mitmes vallas.

Suurim rahaline kohustus langeks Sauga vallale, kust käib linnas koolis 265 õpilast. Vallavanem Priit Ruut sõnas, et on teemaga kursis. “Suhtume linnavalitsuse saadetud kirja päris tõsiselt,” rõhutas ta. Miks pole vald seni kirjale vastanud? “Ilmselt on tegu sellise ettepanekuga, et keegi ei torma suure hurraaga sellele vastama. Tähtajaks oli määratud 6. jaanuar, selleks ajaks vastuse kirjutamegi,” lubas Ruut, tõdedes, et vald pole otsust veel vastu võtnud.

Kokkuvõtvalt on vallavanem linna selgitustega nõus, kuid Ruudu sõnutsi käib Sauga koolis Pärnugi lapsi ja sellisel juhul tuleb hakata nende eest raha vastu küsima. “Tundub, et pärast ühinemiskõnelusi vaatab Pärnu oma suhted naabervaldadega üle ja asub enda maksumaksjaid kaitsma,” avaldas ta arvamust.

Tahkurannast käib Pärnus koolis 72 last. Vallavanem Karel Tölp tunnistas, et tema pole 7. detsembril saadetud kirja näinud. Tema hinnangul pole lahendus valdu hirmutada või sundida. “See pole eriti aus. Tundub, et pärast liitumisest keeldumist hakkab Pärnu naabreid survestama,” leidis ta. “Kui hakkame üksteist üle trumpama mingisuguste nõuetega, oleme lõpuks kõik nõrgad. Märksõna on “koostöö”.”

Samuti jäi rahulolematuks Sindi linnapea kohustusi täitev Rein Ariko. Sindist sõidab Pärnu kooli 90 õpilast. “Meie ei kavatse lisakulusid maksta,” väljendas Ariko kindlat seisukohta. Küll polnud ta kuulnud midagi sellest, et nii võivad Sindi lapsed kaotada õiguse Pärnusse kooli astuda. Tema ütlust mööda polnud Sindile saadetud kirjades selle kohta sõnagi. “Kui Pärnule seadused ei kehti, siis lasku käia,” märkis ta, et seadus nõuab vaid tegevuskulu tasumist ja sellest Sindi lähtubki.

Audrust käib Pärnus koolis 166 last. Kuigi Paikuse ja Audru kirjutasid Pärnuga ühinemislepingule alla, sõnas abilinnapea, et kiri saadeti liituda lubanud valdadelegi. Audru vallavanem Siim Suursild tõdes, et nõustub linnaga, kuid lisakulude maksmisel oleks tegemist raha justkui ühest taskust teise tõstmisega. “Pärnu, Paikuse ja meie peame nüüd lähiajal maha istuma ja mõtlema, mis teeme,” möönis ta.

Suursild ütles, et saab linnavalitsusest aru, sest näiteks üle poole Pärnu ühisgümnaasiumi lastest käib kooli maalt ja kolmandik linnas huvihariduse saajatest elab samuti valdades. “Vallad peavad mõtlema, mis nad saavutada tahavad, kui keelduvad. Samal ajal ei tohiks Pärnu olla niivõrd jäik, et sellega kõigile kahju tekitab,” rõhutas Suursild.

Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann jäi rahulikuks. “Rääkisime abilinnapea Jane Metsaga need asjad läbi ja tema kinnitas meile küll, et maalapsed saavad meie kooli astuda,” ütles ta.

Abilinnapea täpsustuse järgi pidas ta silmas seda, et vallad peavad nõustuma vähemalt gümnaasiuminoorte pearaha tasuma. “Paljudel valdadel pole enda keskkooli ja õpilased on sunnitud Pärnu õppima tulema. Ma ei usu, et leidub nii rumalat vallaametnikku, kes põhjustaks olukorra, kus noor ei tohi linna gümnaasiumi astuda,” selgitas Mets.