Toomas Kübarsepp: Miks lisati aastale üks sekund?

Toomas Kübarsepp
, Tallinna tehnikaülikooli kvaliteeditehnika ja metroloogia professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Kübarsepp.
Toomas Kübarsepp. Foto: PP

Sekundi lisamine aastale on tingitud sellest, et Maa pöörlemine ümber telje aeglustub: 500–600 miljonit aastat tagasi olevat ööpäev kestnud 21 tundi meie tänapäevase arusaama järgi. Selle nähtuse põhjus on Kuu ja võib-olla ülejäänud taevakehadegi mõju Maale. Samuti Maa ja selle atmosfääri omavaheline hõõrdumine. Nähtus oli tuttav juba Vana-Kreeka suurele teadlasele Ptolemaiosele.

Sellal kui aega arvestati lihtsamate tegemiste tarvis, näiteks hommiku, pärastlõuna, õhtu eraldamiseks, polnud Maa aeglustumisel märgatavat mõju. See ilmnes tuntavalt siis, kui kasvas inimeste tahe aega täpsemini mõõta ehk kui tekkisid mehaanilised kellad umbes 500 aastat tagasi, ja teravnes pendelkellade kasutamisega mõnisada aastat tagasi. Täheldati, et täpsed kellad käivad ette ja tekib erinevus kellade näidetava aja ja astronoomiliselt jälgitava aja vahel. Esmane lahendus oli sättida kellad taevakehade liikumise järgi.

Tehnika areng ja elutempo kiirenemine nõudsid üha täpsemaid ajamõõtevahendeid: 18. sajandil võeti kasutusele kronomeetrid täpsusega +/– kaks sekundit, need pidid tagama ohutu tiheda laevaliikluse Põhja-Ameerika sadamates.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles