Vibulaskja seab kindlad sihid (1)

Lauri Habakuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kõik eesmärgid ei pruugi alati täituda, hoiab vibulaskja Reena Pärnat sära silmis ja naeratust näol. Nii on lihtsam uutele väljakutsetele vastu minna.
Kuigi kõik eesmärgid ei pruugi alati täituda, hoiab vibulaskja Reena Pärnat sära silmis ja naeratust näol. Nii on lihtsam uutele väljakutsetele vastu minna. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kohaliku vibulaskja Reena Pärnati läinud aastasse mahtusid nii valupisarad kui võidurõõm. Nüüd on 23aastane sportlane seadnud uued sihid.

“Esimesed paar päeva olin väga kurb ja aeg-ajalt tuli pisar silma,” meenutas Pärnat tundeid pärast viimaseid olümpia katsevõistlusi. “Harjumine, et ma ei lähegi Riosse, võttis paar kuud.”

Suvised pinevad jõuproovid näitasid talle ilmekalt, kui raskelt võib ebaedu kogu hingega asja juures olevale sportlasele mõjuda. “Pärast Rio olümpiamängude eelviimaseid katsevõistlusi nägin esimest korda nii paljusid inimesi korraga nutmas,” rääkis Pärnat ja täpsustas, et vibulaskmisvõistlustel juhtub harva, et keegi üldse emotsioone näitaks. “Mina olin tookord veel veendunud, et midagi pole kadunud: lähen ja võtan viimasel katsel selle pileti ära.”

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles