Tundmatu autori lootusesõnum

, Kadrioru kunstimuuseumi kuraator
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ardi Truija

Katoliiklikke maid külastades märkame, et sealsed altarimaalid kujutavad kord sündmusi pühakute elust, kord piiblistseene või hoopis Neitsi Maarjat. Eestis kui protestantlikus riigis on teemade valik aga üsna piiratud.

17. sajandil oli altarimaalide keskmes püha õhtusöömaaja kui esimese armulaua kujutis, mis kogudusele meenutas luterlikku õpetust sellest sakramendist. 19. sajandi esimesel poolel hakati vanu altareid välja vahetama, sest kirjud ja lopsakavormilised altariseinad ei sobinud enam muutunud mentaliteediga.

Barokse elurõõmu edasiandmise asemele tuli siis suur altarimaal, mis üldjuhul – ka EELK Vändra Martini kirikus – kandis selget sõnumit Jeesuse lunastustööst. Motiivide hulk hakkas laienema alles sama sajandi keskel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles