Tegelikkuses ei olegi ju inimese tervise seisukohast oluline see, kus nimekirjas mõni aine just parasjagu on, oluline on selle aine kasutamisel tekkiv toime.
Siinkohal mängib määravat rolli muidugi noore enda otsus, kuid lõbus seltskond ja põnevuse ihalus võivad kainet mõistust varjutada. Nii ei mõelda kahjuks, millist elu tahetakse: kas tunda rõõmu vabadusest, sõpradega koosolemisest ja kõigist nendest toredatest ja arendavatest valikutest, mis noortele pakutakse, või leida end ühel päeval kurvas olukorras, kus elu üle on kontrolli saavutanud sõltuvusained, jättes noore ilma nii rahast, headest suhetest vanemate ja sõpradega kui võimalustest ise oma elu üle otsustada.
Eelseisev koolivaheaeg pakub järjekordset puhkust, on enam vaba aega meelelahutuseks ja lihtsalt olemiseks. Mõistlik on koos heade sõprade ja vanematega planeerida see nädal just selliseks, et oleks hiljem mõnus vaheaega meenutada ja puhanuna viimast kooliveerandit alustada. Olgu teie plaanid sellised, kus pole ruumi ei pahandustele ega õnnetustele.
Lapsevanematele
„Meil õnneks seda probleemi ei ole”, „Minu laps küll selliste asjadega ei tegele”, „Mind see ei puuduta” – need on kõige tavapärasemad arvamused lapsevanematelt, kui juttu on uimastite tarbimises.
Õnneks enamjaolt on neil õigus, kuid kui tihti me mõtleme sellele, kuidas kujunevad uurimuste tulemused selliseks, et uimasteid on tarbinud juba 10–11aastased lapsed. Varustajateks on aga kõige enam just nende tuttavad või lausa sõbrad.
