10. jaanuaril Pärnu lahel alguse saanud jäämurdehooaeg on kestnud kaks nädalat. Selle aja jooksul on veeteede ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316 seal piirkonnas laevu teenindanud 49 korral.
Pärnu lahel on laevadele jääd murtud 49 korral
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
23. jaanuar 2017, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord Pärnu lahel on selline, et jääpiir Pärnu sadama muulidest lõunaedela suunas on ligemale 11 meremiili, sealjuures merelt muulide poole kolme meremiili ulatuses on jää tugevalt rüsistunud ja ükski laev ei ole võimeline ala jäämurdja abita läbima. Rüsijääst Pärnu sadama muulideni on kinnisjää paksus 10–15 sentimeetrit ja seal hoitakse osaliselt jäävaba kanalit.
Nüüdsetes oludes piisab jää murdmiseks Pärnu lahel EVA-316st, kuid kui jääolud peaksid karmistuma ja vaja läheks teistki jäämurdjat, on veeteede ametil sõlmitud aastane lepingu varujäämurdja kasutamiseks firmaga Alfons Håkans, mille laev Protector on valmis appi tulema. Praegu sellist vajadust ei ole.
Eesti merealal Soome lahel jääd ei ole ja jäämurdja Tarmo ootab jäämurdetööd Hundipea sadamas. Riigile kuuluv Tarmo on aga Soome lahe varujäämurdja, sest põhijäämurdja seal on Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Shippingu laev Botnica, mille kasutamiseks talvisel navigatsiooniperioodil on veeteede ametil sõlmitud kümneaastane leping. Botnica on Paljassaare sadamas ootel ja valmis jää murdmisega kohe alustama, kui selleks Soome lahel vajadus tekib.