Maa-ameti geoportaali kaardiserveris uuenes maainfo teenuse kaardirakenduses Reljeef – aluskaart, kus kuvatakse nüüdsest ka Pärnu, Tartu, Haapsalu ja Kuressaare üleujutusalasid ning Saaremaal kallete kaarti.
Geoportaali kaart näitab üleujutusalasid
8. märts 2011, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuenenud kaardi veetaseme tõusu modelleerimiseks on kasutatud maa-ameti 2008.-2010. aastal teostatud aerolaserskaneerimise andmeid. Modelleerimise aluseks olev pinnamudel on koostatud automaatselt klassifitseeritud maapinna punktidest. Maapinna punktid on viiemeetrise sammuga, sellest tulenevalt võib väiksemate tehisobjektide (kindlustatud kallastega jõed, kraavid, sillad jne) puhul esineda hälbeid.
Üleujutusalad modelleeriti pinnamudeli lõikamisel samakõrgustasanditega 0,25 meetri kaupa. Lõikamisel moodustunud aladest on eemaldatud üldise tõusujoonega mittesidusad klastrid.
Üleujutuse vahemik on Pärnus 1,5-3,5 meetrit, Haapsalus 0,5-2,25 meetrit, Kuressaares 0,5-3 meetrit ja Tartus 1,5–4 meetrit nullpunkti suhtes.
Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares on veetaseme tõus esitatud Kroonlinna nullpunkti suhtes, Tartus aga kokkuleppelise nullpunkti suhtes.
Vahemiku valikul peeti silmas interneti kirjanduses leitud maksimaalseid esinenud veetasemeid. Tartus seadis miinimumtasemele piiri mõõdistuslennu ajal esinenud kõrge veetase. Merevee taseme tõusu miinimumid algavad kriitilise piiri lähedalt. Haapsalus ja Pärnus on eraldi välja toodud kriitilise veetaseme alad: Haapsalus 0,8 meetrit ja Pärnus 1,6 meetrit.