Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse, maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri allkirjaga läks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vastus Pärnu lennujaama renoveerimist puudutavale kirjale.
Pärnakad ei loobu lennujaama plaanist (1)
27. jaanuar 2017, 06:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalikud juhid kinnitavad ministeeriumile, et Euroopa Komisjon aktseptib teatavat liiki abi piirkondlikele lennujaamadele ja neid kasutavatele lennuettevõtjatele, töötamaks välja uusi teenuseid ja arendamaks piirkonna majandust.
Pärnu lennujaama puhul ei teki ka konkurentsimomenti, sest Tartuga ei võistle me halva bussi- ja pika maanteeühenduse tõttu. Kuressaare on siseriiklike lendudega ühendatud Tallinna lennujaamaga. Pealinna õhuväravaga konkureerimise hoiab ära plaanitavate sihtkohtade (Vaasa, Norrköping) puudumine Tallinnas ja sihtrühmana kuurorti puhkama suundujate nägemine.
Pidades silmas ühtset lennundus- ja regionaalpoliitikat, teevad pärnakad ettepaneku reorganiseerida AS Tallinna Lennujaam Põhjamaade eeskujul AS Estaviaks, mille halduses oleks viis lennujaama ja palgal üks turundustöötaja, kes tutvustaks Tallinna-välistesse lennujaamadesse lendamise väljavaateid.
Rahvusvahelise standardi kohane majandusliku mõju analüüs näitab investeeringu tasuvust viie–kuue aasta jooksul.
Kirjas tuuakse näiteid, milline oleks Pärnu lennujaama aktiivkasutusse võtmise potentsiaal: alternatiiv Tallinna segavatele eralennukitele koos hooldusega, varuväli Ämarile (maandumisraja pikkus on 2,5 kilomeetrit), logistikasõlm, et ühendada Rail Balticut, Via Balticat, Pärnu sadamat. Lennukite ehitus-, remondi-, hooldus-, lammutus- ja disainikeskus.
Pärnumaal on tarneahelasse sobivad metallitöötlus- ja elektroonikaettevõtted, lennujaama kõrval linna arendatav tööstuspark, turismilennud kahetunnise lennukaugusega linnadest. Samalaadse kasutusviisi näide on Leedus Kaunase lennujaam.
Kirjas märgitakse, et Põhja-Euroopasse investeerimise kohti otsivad Lufthansa, Bombardier, Boeing.
Lennukite lammutamine on suure nõudluse, kuid väikese konkurentsiga äri, mida Põhjamaad tellivad USAst, kuigi selle niši võiks täita Pärnu.
Euroopa Liidu riigiabi suuniste kohaselt annaks lennujaam muuta pärast renoveerimist kümne aastaga isetasuvaks. Alla 200 000 reisijaga staatus võimaldab väikelennujaama püsivat toetust riigieelarvest.
Ministeeriumile tehakse ettepanek kaasata Põhjamaade eksperte Eesti lennujaamade võrgu terviklikuks kavandamiseks majanduskasvu teenistusse, mille üks tulemusi oleks Estavia moodustamine. Turismipotentsiaali põhjal ollakse kindlad, et peagi avatakse Pärnu lennujaamast regulaarlennud. Rahvusvahelise standardi kohane majandusliku mõju analüüs näitab investeeringu tasuvust viie–kuue aasta jooksul.
“Pärnu lennujaama käivitamine on Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt siseturuga kokkusobiv ja Eestile uue ühenduse avamisega tasuvam investeering kui mis tahes maantee laiendus,” kirjutavad Kosenkranius, Kaljuste ja Luur. “Jääme oma seisukohtade juurde ja taotleme Pärnu lennujaama renoveerimist.”
Ühtlasi ootavad suuremad turismiettevõtjad ja avaliku sektori esindajad detsembris kokku lepitud kohtumist majandus- ja taristuministriga.