Eesti Vabariigi loojate mälestusmärgi ideekonkursile saadeti kümme kavandit

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideekonkursi eesmärk oli leida sobivaim kavand mälestusmärgile, mis rajatakse Pärnu Kuninga tänava põhikooli esisele alale.
Ideekonkursi eesmärk oli leida sobivaim kavand mälestusmärgile, mis rajatakse Pärnu Kuninga tänava põhikooli esisele alale. Foto: Ants Liigus

Pärnusse rajatava Eesti Vabariigi loojatele pühendatud monumendi ideekavandite võistlusele saadeti kümme tööd.

2018. aastal tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Selle tähistamiseks plaanib Pärnu linn püstitada monumendi riigi loojatele, Eestimaa Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikule, Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile.

Ideekonkursi eesmärk oli leida sobivaim kavand mälestusmärgile, mis rajatakse Pärnu Kuninga tänava põhikooli esisele alale.

Konkursile laekus kümme tööd, mis avatakse žürii koosolekul 8. veebruaril. Žüriisse kuuluvad Kaido Koppel, Henri Eessalu ja Janno Poopuu Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnast, Nele Rent muinsuskaitseametist, Mark Soosaar, Trivimi Velliste Jaan Tõnissoni seltsist, Jaak Soans ja Tiiu Kirsipuu Eesti kujurite ühendusest, Tanel Tuhal Eesti arhitektide liidust. Žürii tööd juhib abilinnapea Rainer Aavik.

"On hea meel, et laekus arvestatav kogus ideid. Loodan, et esitatud kavandite seast leiab žürii selle õige ja Eesti Vabariigi loojatele pühendatud monument tuleb igati uhke. Pärnu on vabariigi sünnilinn ja ausammas meie riigi loojatele on väga väärikas kingitus 100aastasele Eestile," lausus linnapea Romek Kosenkranius.

Mälestusmärgi asukohaks valiti Pärnu Kuninga tänava põhikooli esine, sest Päts, Vilms ja Kuusner on selles majas varem asunud Pärnu poeglaste gümnaasiumi kasvandikud. 19. veebruaril 1918 otsustas Eestimaa kubermangu maanõukogu ehk maapäeva vanematekogu moodustada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, mille kätte koondus kogu võim. Selle peaülesandeks sai iseseisev Eesti Vabariigi välja kuulutada. Päästekomitee liikmeteks valiti Päts, Vilms ja Konik.

Komitee algatusel maapäeva vanematekogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" loeti esimest korda avalikult ette Pärnus 23. veebruaril 1918 Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele tõrvikute valgel ette maapäeva saadik Hugo Kuusner.

Konkursi korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös mittetulundusühinguga Eesti Kujurite Ühendus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles