Maa-amet uuendas Geoportaali kaardiserveris reljeef-aluskaarti ja valmistas teemakaardi, kus iga huviline saab vaadata võimalikke üleujutusalasid Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares.
Maa-amet pani üleujutusohus linnad kaardile
10. märts 2011, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu täpsetele aluskaartidele on üleujutuste kaarti vaadates kohe selgesti näha, millised tänavad, hooned ja katastriüksused üleujutuse korral vee alla jääksid.
Huvipakkuva hoone või tänava leidmiseks tuleb kasutada uuenenud aadressiotsingut, millega otsitava koha senisest kiiremini ja mugavamalt üles leiab. Kaart on kättesaadav aadressil http://geoportaal.maaamet.ee/.
Varasemast parema veetaseme tõusu modelleerimise ja reljeefi kujutamise aluskaardil võimaldasid täpsustatud kõrgusandmed, mis maa-amet kogus 2008–2010 tehtud aerolaserskannimisel.
Inimene hindab riske
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnutsi on üleujutusalade avalikustamine väga oluline, kuna igaüks saab kaardiinfo põhjal hinnata üleujutusega kaasnevaid isiklikke riske. See peaks aitama kaitsta oma vara ja peret üleujutuse eest.
“Näiteks kui saabuval kevadel tuleb Tartus probleeme Suur-Emajõe kõrge veetasemega, on üleujutusalade kaardist tartlastele väga palju kasu,“ märkis Tamkivi.
Eriti väärtuslikuks muudavad teemakaardi ministri jutu järgi sellel esitatud andmete täpsus ja kooskasutus maa-ameti topograafilise informatsiooniga.
“Üleujutusalade teemakaart valmis tänu mahukatele investeeringutele, mis tehti andmete kogumiseks vajaliku tehnika, nagu lennuki, aerokaamera, lidari soetamiseks, ning tänu suurele tööle, mis näiteks reljeefiandmete kogumise ja mudelite kvaliteedi tõstmise puhul kaugeltki lõppenud pole,” lausus Tamkivi.
Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares on veetaseme tõus esitatud kaardil Kroonlinna nullpunkti, Tartus kokkuleppelise nullpunkti suhtes. Kokkuleppelise nullpunkti absoluutkõrgus Tartus on 29,61 meetrit.
Üleujutuse vahemikud linnades on järgmised: Haapsalus 0,5–2,25, Kuressaares 0,5–3, Pärnus 1,5–3,5 ja Tartus 1,5–4 meetrit nullpunkti suhtes.
Vahemike valikul pidas maa-amet silmas avalikult kättesaadavaid andmeid maksimaalsete esinenud veetasemete kohta. Tartus seadis miinimumtasemele piiri mõõdistuslennu ajal esinenud kõrge veetase.
Merevee taseme tõusu miinimumid algavad kriitilise piiri lähedalt. Haapsalus ja Pärnus on kaardil eraldi välja toodud kriitilise veetaseme alad. Haapsalus on selleks 0,8 ja Pärnus 1,6 meetrit.
Tagasiside oodatud
Maa-amet juhib tähelepanu, et võimalike üleujutusalade teemakaart on pilootprojekt, mille puhul modelleerimise aluseks võetud pinnamudel on koostatud automaatselt klassifitseeritud maapinna punktidest. Need punktid on kaardil esitatud viiemeetrise vahega, mistõttu väikeste tehisobjektide puhul, näiteks kindlustatud kallastega jõed, kraavid, sillad, võib esineda ebatäpsusi.
Et kaart saaks täpsem, ootab maa-amet igasugust tagasisidet mudelite parendamiseks.
Peale üleujutusalade on maa-ameti kaardiserveris maainfo kaardirakenduse reljeefi aluskaardile lisandunud värviline varjutuspilt, mis on värvitud vastavalt kõrgusele, et võimendada silmale maapinna reljeefi. “Infost” leiab eraldi kaardi Saaremaa kallete kohta.