Kuigi krüptoraha bitcoin`ide kaevandamisega seotud arvuteid oli Pärnu haiglas koguni kuus ja see kestis kaks aastat, leiab Eesti krüptoraha liidu juhtkonna liige Asse Sauga, et kaevandamine ei pruukinud väga suurt kasumit tuua, kirjutati tehnoloogiauudiste portaalis Geenius.ee.
Krüptoraha ekspert: Bitcoin`ide kaevandamine Pärnu haiglas ei pruukinud tulu tuua
Sauga vaatles soodsast, keskmisest ja kallist hinnaklassist bitcoin`ide kaevandamise arvutite elektri tarbimist ja tootlust ning leidis, et seadmete voolukulu võis ulatada seitsmest 800 euroni, riistvara hinda arvestamata 80 eurost 2500ni.
Kui kaevandajad kasutasid selleks spetsiaalseid arvuteid, tuleb valemisse arvestada nende hindki, mis võib küündidat tuhandete eurodeni ja sellisel juhul kogu üritus ilmselt kuigi kasumlikuks ei osutunud. Sauga ei julge siiski väita, et Pärnu haiglas kaevandati just bitcoin`e, sest asjaosalised võisid masinad panna kaevandama mõnd muud ja tootlikumat krüptovaluutat.
"Nagu näha ei too bitcoin`ide kaevandamine kuue masinaga väga suurt tulu," rääkis Sauga. "Mõistlik olnuks, kui sellega tegelnud oleks kaevandanud pigem muud krüptoraha. Alternatiivseid coin`e leidub sadu. Tasuva kaevandamise organiseerimine nende vahel saab olla täistööpäev."
Postimehe ajakirjaniku Nils Niitra väitel laekus Pärnu haiglasse mullu kevadel info, et seal kaevandatakse massiliselt virtuaalraha ehk bitcoin’e. Väidetavalt oli tegu Pärnu piirkonna suurima bitcoin’ide kaevandusega. Selgus, et bitcoin’e oli haiglas kaevandatud ligikaudu kaks aastat.
Mullu kevadel leiti haiglast neli bitcoin’ide kaevandamiseks mõeldud arvutit ja seejärel veel kaks masinat. Bitcoin’e kaevandas kaks meest: informaatikateenistuse töötaja oli püsti pannud kaks ja meditsiinitehnika teenistuse tehnik neli masinat.
Hoolimata sellest, et kaevuritest töötajaid oli kaks, vallandati allika sõnutsi neist ainult üks. "Tema ei olnud oma poiss," väitis infoandja. "Puutumata jäi infotehnoloogia inimene, päeva pealt lasti lahti meditsiinitehnik. Informaatikateenistuse töötajaga üksnes räägiti eraldi."
Viimati nimetatu ise kirjutas seletuskirjas, et on raske anda iseendale hinnangut, kuna ta tegi seda kõike enesearendamiseks, uurimaks uusimat tehnoloogiat, millel näeb helget tulevikku.