Liina Kanter: Vägivald ei kao peresuhetest üleöö

Liina Kanter
, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liina Kanter.
Liina Kanter. Foto: PP

Perevägivalda peab kuriteoks 95 protsenti Eesti elanikest, ent ometi on see karm reaalsus tuhandetele inimestele. Kuidas seda muuta?

Vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel on väga oluline iga inimese tegevus ja vastutus: vägivallavaba ühiskonna kujundamine on meie kõigi võimuses. Kuni perevägivalla ohvril nähakse hoopis endal süüd ja seksuaalvägivalda õigustab ohvri lühike seelik, millega mullu nõustus Emori andmetel 42 protsenti elanikkonnast, säilib vägivald ja ohvrite kartus abi küsida. Niikaua kui vägivallatsejat peetakse muidu tubliks meheks, keda kogukond korrale ei kutsu, ei muuda ta oma käitumist.

Laiemalt võttes on vägivallavastases võitluses kolm peamist tegevussuunda, mis on üksteisega tihedalt seotud: ennetus, ohvrite abistamine ja vägivallatsejaga tegelemine. Iseäranis naistevastase vägivalla ennetamiseks on tähtis lõhkuda ühiskonnas kehtivad soostereotüübid, mis juhivad naisi ja mehi omaks võtma teatud uskumusi sobivate rollide, ametite, välimuse ja käitumisstiilide kohta. Samuti tuleb õpetada juba maast madalast lapsi ja noori lahendama probleeme sõnade, mitte vägivalla abil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles