Pärnu ettevõtja pani riigi kodanike heaks tööle (6)

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja Kaido Kruusoja avastas USAs sõites, et maanteeameti väljastatud rahvusvaheline juhiluba seal ei kehti, sest Eesti on jätnud Genfi konventsiooniga ühinemata.
Ettevõtja Kaido Kruusoja avastas USAs sõites, et maanteeameti väljastatud rahvusvaheline juhiluba seal ei kehti, sest Eesti on jätnud Genfi konventsiooniga ühinemata. Foto: Erakogu

USA kiirteepatrulli politseinik uuris rahvusvahelist juhiluba, mille Eesti maanteeamet oli väljastanud. “Texases see ei kehti. Teil tuleb minna osariigi liiklusohutuse osakonda ja taotleda USA juhiluba,” teatas morni näoga naine.

Mootorrattaga ümber maailma sõitvale Pärnu ettevõtjale Kaido Kruusojale tuli see halva uudisena. Viimaks politseinik siiski leebus ja piirdus hoiatusega.

Eesti juhiluba, mis on väljastatud pärast 19. jaanuari 2013, vastab Euroopa Liidu standardnõuetele ja kehtib ELi riikides, Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Ehkki plastkaardi tagaküljele on andmed kirjutatud ainult eesti keeles, kinnitas maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa, et tänu kirjete ühtlustatud numeratsioonile saavad juhiloast aru ka need, kes eesti keelt ei mõista.

Neile, kes väljaspool Euroopa majanduspiirkonda tahavad sõidukit juhtida, väljastab maanteeamet Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni kohase rahvusvahelise juhiloa (International Driving Permit). Oluline on meelde jätta, et see kehtib üksnes koos Eesti siseriikliku juhiloaga, olles sisuliselt selle tõlge.

Mulle meeldis, et kodaniku muresse suhtuti tõsiselt ega üritatud temast lahti saada. Kaido Kruusoja

Enamik autojuhte ei oska faktile, et rahvusvaheline juhiluba väljastatakse Viini konventsiooni alusel, tähelepanu pöörata. Maanteeameti koduleht reklaamib vaid, et rahvusvaheline juhiluba võib osutuda vajalikuks, täpsustamata, millistes riikides dokument kehtib.

Kruusoja otsustas konventsioonid endale selgeks teha ja avastas peagi, et Eesti on küll ühinenud Viini konventsiooniga, kuid jätnud ühinemata 1949. aasta Genfi konventsiooniga. Loa rahvusvahelisust uskuma jäävad sõidukijuhid võivad hätta jääda nii riikides, mis on jätnud Viini konventsiooniga liitumata (näiteks Lõuna-Korea, Jaapan, USA ja Kanada), kui maades, mis pole ühinenud kummagi konventsiooniga (osa Aafrika riike, Hiina).

Kindlasti on suur hulk lugejaid probleemideta Eesti juhiloaga USAs ja Kanadas autot rentinud. “Rendifirma tahab ainult raha, muu teda ei huvita,” lausus Kruusoja.

Autoga palju seigelnud Peeter Vähi ja Tiina Jokinen teadsid, et Eestis väljastatud rahvusvaheline juhiluba mõnes riigis ei kehti. Hiinas oli neil vaja Hiina luba, Jaapanis ei tahetud anda rendiautot, kuid mujal on nad kuidagi hakkama saanud.

“Aafrikas küsitakse altkäemaksu nagunii igal piiril ja kontrollpostis, aga juhiloa pärast ei ole seda ette tulnud,” rääkis Jokinen. Vähi lisas, et vaevalt tavapolitseinikudki teavad, milliste konventsioonidega keegi on ühinenud.

Selleks, et Eesti turistid ei peaks avariisse sattudes või politseinikega kohtudes Vene ruletti mängima, üritas Kruusoja riigiametnikele selgeks teha, et Eesti peaks 1949. aasta konventsiooniga ühinema.

“Kui esimest korda pöördusin, oldi imestunud. Välisministeeriumis arvati lausa, et Genfi konventsiooniga ei saa enam ühineda, kuna see olevat suletud. Pakuti, et äkki teeb Eesti iga probleemse riigiga eraldi lepingu,” kõneles Kruusoja.

Asja tuli selgitada kolmnurgas maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja välisministeerium. Lõpuks otsustas MKM Genfi konventsiooniga liitumise selle aasta tööplaani võtta, ent nagu pressiesindaja Mihkel Loide ütles, seisab tõsisem tegevus veel ees.

Seni tuleb kodanikel usinalt internetis tuhlata, otsides märksõnu “Vienna Convention on Road Traffic” ja “International Driving Permit”. Rahvusvahelist juhiluba väljastav maanteeamet teid Viini konventsiooniga ühinenud maadest ei informeeri ja soovitab loa kehtivust uurida välisriikidest.

“Riikidel, mis pole ühinenud Viini konventsiooniga, ei ole kohustust tunnustada ühtegi Eestis väljastatud juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Seda, kas ja millistel tingimustel mingi konkreetne maa seda siiski teeb, tuleks küsida vastavast riigist. Mitme riigi kohta leiab infot välisministeeriumi kodulehelt,” teatas Vanamõisa.

Välisministeeriumi ja vastava maa saatkonna poole soovitas pöörduda Loidegi, kes andis siiski teada, et MKM ja maanteeamet kavatsevad arutada võimalusi konkreetsete riikide kohta täpsema info andmiseks.

Välisministeeriumi kodulehe reisiinfo on juhilubade kehtivuse kohta napp ja juhuslik. Näiteks Tai kohta on öeldud, et auto- või mopeedijuht peab alati kaasas kandma rahvusvahelist või Tai juhiluba. Samasugune informatsioon aga näiteks Indoneesia kohta puudub. Ometi on mõlemad Viini konventsiooniga ühinenud.

Kanada reisisoovitustes soovitatakse jälgida liiklusmärke (loa kehtivuse kohta ei sõnagi), Jaapani kohta teave puudub. Tegelikult on mõlemad ainult Genfi konventsiooniga ühinenud, kuid Jaapanis jälgitakse seda rangemalt.

“Mulle meeldis, et kodaniku muresse suhtuti tõsiselt ega üritatud temast lahti saada. Tegelikult sõltub Genfi konventsioonist ka Eestis registreeritud ja Euroopa Liidu normidele vastava sõidukiga piiride ületamine. Jaapani tolliametnikud nõuavad tüübikinnituse tegemist, USAs erinevad seadused osariigiti väga ja adekvaatset infot on raske leida,” kõneles Kruusoja.

Kus milliste lubadega sõita?

  • Euroopa Liidu riigid. Pärast 19. jaanuari 2013 väljastatud Eesti luba vastab ELi standardnõuetele, rahvusvahelist juhiluba pole vaja.
  • USA. Eesti loa ja maanteeameti väljastatava rahvusvahelise juhiloaga võib mõnes osariigis hätta jääda. Ükski Eesti ja USA ametiasutus nende loetelu ei paku, huvilisel tuleb osariikide kaupa ise infot otsida. Mure lahendaks Eesti ühinemine Genfi konventsiooniga.
  • Jaapan. Tunnistab ainult Genfi konventsiooni alusel väljastatavat rahvusvahelist luba, mida Eestist ei saa. Autot rentida enamasti ei õnnestu.
  • Hiina. Sõidukit võib juhtida ainult Hiina juhiloaga. Riik pole kummagi konventsiooniga ühinenud.
  • Austraalia. Eesti kümneaastase juhiloaga võib esimesed kolm kuud Austraalias sõita. Kuna loal on andmed eesti keeles, soovitab välisministeerium Eesti juhiloaga kaasas kanda maanteeameti väljastatavat rahvusvahelist juhiluba. Eestis väljastatud esmast juhiluba Austraalia ei tunnista.
  • Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid. Riigid on ühinenud Viini konventsiooniga. Juhtimiseks on vaja Eesti juhiluba ja Viini konventsiooni kohast rahvusvahelist luba.
  • India, Malaisia, Kambodža, Lõuna-Korea. Need maad on ühinenud ainult Genfi konventsiooniga ega pea Viini konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba tunnistama. Maanteeameti International Driving Permitit ehk rahvusvahelist juhiluba võib küll näidata, ent sellel on rohkem psühholoogiline mõju.

Andmed: välisministeerium, Pärnu Postimees

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles