Korruptsioonikuritegude büroo juht: Pärnu haiglas toimunu õpetab, kuidas mitte käituda

Mati Ombler. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler leiab, et Pärnu haigla skandaalide jada võiksid ülejäänud asutused käsitleda õppematerjalina, et samasugust käitumist vältida. Küll ei ole tema sõnutsi praegu alust kriminaalmenetlust alustada.

Bitcoin`ide kaevandamine, avalikkuse ees varjul hoitud vargus, uhke kärukonks ametiauto küljes, juhi koduõue muru niitvad haigla töötajad ja kahtlase äritegevusega juhatuse liige – Pärnu haigla on sattunud viimastel nädalatel justkui meedia turmtule alla, komistades aina kõmuliste juhtumite otsa. Ombler leiab, et osa sekeldusi oleks õige käitumise korral saanud vältida.

Kuivõrd õigustatud on praegune suur huvi Pärnu haiglas toimuva vastu?

Avalikkus tunneb kindlasti huvi. Kõik me soovime, et osutataks parimat tervishoiuteenust. Haiglate kasutada on väga suured arendustega seotud summad. See paneb hoolsuskohustuse ettevõtte juhile ja omanikulegi. 

Avalik huvi on põhjendatud, sest peale sellise tegevuse ilmsikstulekut tekib inimestel põhjendatud küsimus, kas see juhtus korra või on see tavapärane käitumine, mis kestab siiani. Nõukogu ja juhtkond peaksid tegema sellest vajalikud järeldused ja endast kõik oleneva, et niisuguseid juhtumeid vältida.

Olete kindlasti ajakirjanduses ilmunud artikleid lugenud. Kuivõrd on skandaalide taga juriidilisi rikkumisi, kuivõrd on tegemist eetiliste küsimustega?

Leheveergudel kajastunud info põhjal saame öelda, et näiteks Pärnu haigla auditiga tuvastatud võimalikud kahjutekitamised pärinevad üle viie aasta tagusest ajast, mistõttu on võimalik omastamise kuritegu praeguseks aegunud. Seega ei saa meie seda teemat kriminaalmenetluses lahendada. Järelikult on nüüdseks tegu moraaliküsimusega.

Hea tava eeldab kindlasti seda, et ükskõik millise asutuse juht teeb kõik endast sõltuva selleks, et kaduma läinud vara üles leida. Võimalik omastaja tuleb tuvastada või pöörduda selleks õiguskaitseorganite poole. Kindlasti pole otstarbekas lahendada niisuguseid küsimusi majasiseselt ja tekitatud kahju kuludesse kanda. Omastaja tuvastamise korral saab tsiviilhagiga tekitatud kahju välja mõista. Iga juht peaks seda teadma ja vastavalt käituma.

Kui haigla ei soovi õiguskaitseorganitega koostööd teha, proovib asja lahendada asutuse piires ja karistab süüdlast vaid töökohast ilma jätmisega, tekib kahjutekitajal karistamatuse tunne ja käitumismuster võib uues töökohas jätkuda.

Nagu praegusel juhulgi võib aastaid hiljem avalikkuse huvi kuriteo varjamise tõttu olla mitu korda suurem, kui olnuks esialgu. Asutuse maine oleks õigel ajal teatamisega sellest kindlasti võitnud. Pärnu haiglas toimunu on justkui õppematerjal sellest, mida vältida.

Sisejuurdluse käigus lindistatud vestlusest ilmnes, et haigla palgalised remondimehed on juhataja Urmas Sule kodus käinud töid tegemas. Kas see pole teie arvates korruptsioonitunnustega juhtum?

Saame öelda nii palju, et olemasoleva materjali põhjal pole alust kriminaalmenetlust algatada. 

Kui asutuse töötajaid on kasutatud eraotstarbel, aga sellest pole ühtki dokumenti esitada, siis see head eeskuju ei näita. Asutuse mainele võib selline tegutsemine jätta korraliku pleki. Sellelaadseid olukordi peaks juht kindlasti vältima.

Seetõttu tasuks niisuguste asutuste juhtidel juhtunust õppida ja ise sellist teguviisi vältida. Kui juht annab eeskuju ja signaale, et läbipaistvus ja selgus pole asutuses tähtsad, võib asju edaspidigi viltu minna.

Fakt on, et pikaaegsetel juhtidel kipub sagedamini esinema juhtimisvigu ja korruptsiooni. Miks see nii on?

Probleemid võivad tekkida, kui soovi ametikohal jätkata tingib mugavus. Kui juht pole valmis õppima või midagi muud tegema, pole see eriti kasulik lahendus, kuigi see on juhile mugav.

Sagedamini esineb seda, et juhataja jätkamise soovi tingib hämarate tehingute varjamine kuni kriminaalses mõttes aegumiseni. See on kaalukas risk ja esineb tihti.

Mõnikord jätkab juhataja seepärast, et hoida sama joont mida seni. See tähendab kõikide probleemide summutamist, ilma et nendega tegeldaks või et need avalikuks tuleksid.

Kauaaegne juht võib soovida endale rohkem lubada, kuna tunneb, et on palju panustanud. Nii võib tekkida tunne, et võiks saada tavapärasest paremat kohtlemist ja värvikamaid asju.

Kui siiski ametikohal jätkatakse, peavad valikute ees olema väga kaalukad põhjused. Näiteks pooleli eluliselt tähtsad projektid, kus akadeemilist või muud spetsiifilist tuge vajatakse just nimelt sellelt juhilt.

Kuidas peaks haigla tekkinud olukorrale reageerima?

Õige on siinkohal jätta otsuste tegemine sihtasutuse nõukogule ja Pärnu linnale kui asutajale.

Politsei ei saa antud küsimuses otsuseid vastu võtta. Kui midagi uurime, siis juba konkreetset kuritegu. Kuid majasisesed muutused saavad toimuda vaid nõukogu eestvedamisel.

Ilmselt praegune haigla omanik soovib teada, kas pärast viimast auditit on majandustegevus kuidagi läbipaistvamaks muutunud, ja loodetavasti teeb kõik selleks, et olukord tulevikus paraneks. 

Lootus on, et Pärnu linn ja nõukogu vaatavad juhtumid üle ja annavad õiglase hinnangu, muutmaks tegevus läbipaistvamaks ja paremaks. Võib-olla tuleb veel midagi kontrollida ja vaadata üle korruptsiooniriski vältimise meetmed, kui need praegu üldse olemas on.

Keegi võiks sisekontrolli töö eest vastutada. Kui pole neid, kes kontrolliks väärkasutust, siis asutus ise pahatihti ei saagi teada, et midagi on valesti.

Kui tihedalt seda ette tuleb, et kuritegu varjatakse asutuse maine huvides?

Usun, et praegu leidub muidki juhtumeid, kus võimalikke varade omastamist ja isegi raskemaid kuritegusid üritatakse ise ära lahendada. Politsei kutsub üles neid asutuse juhte meiega suhtlema. Kindlasti aitab sotsiaalministeeriumgi kompetentse nõuga.

Korruptsiooniriskid asutustes

Pärnu haigla juhtumist inspireerituna reastas Mati Ombler korruptsiooniriski põhjustavad asjaolud asutustes:

·    Puudub siseaudit või sisekontrolli töö eest vastav töötaja.

·    Pettuse- ja korruptsioonivastased meetmed on puudulikud.

·    Ettevõtte või asutuse juht töötab ametis üle kümne aasta.

·    Pole ülevaadet varade kasutamisest.

·    Puudub juhi ja omaniku eeskuju.

·    Töötajaskonda kasutatakse eraotstarbel.

·    Puudulik koostöö õiguskaitseasutustega kahju tekitanud inimeste väljaselgitamiseks.

·    Juht või omanik ei seisa hea maine eest.

Allikas: keskkriminaalpolitsei