Riid arstiga ajab teise linna ravile (2)

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: shutterstock.com

Jaanuari esimestel tööpäevadel pojaga Pärnu haiglas vastuvõtul käinud emal tekkis arstiga sõnavahetus ja nüüd on ta sunnitud lapse ravimiseks Tallinna tohtri poole pöörduma. Eesti patsientide liidu esindaja arvates rahustanuks haigla vabandus ja uue numbri pakkumine solvunud patsiendi maha ja tüli leidnuks lõpu.

Kolmeaastase pojaga Pärnu haiglasse rutiinsesse tervisekontrolli läinud Maarika iseloomustas juhtunut kui arsti vihapurset. Kui ema küsis pärast läbivaatust, milline on edasine ravi, olla arst sedavõrd ärritunud, et hakanud kätega vehkima ja öelnud, et mida te tulete siia, viige poeg Tallinna arstile. Nimelt käib ema vanema lapsega Tallinnas ravil, kuhu pöördus teise arvamuse saamiseks. Pealinna tohter tegigi kindlaks, et tütar vajab operatsiooni.

Ema väitel kõlas doktori suust ebaviisakusi veelgi, kuid enne arsti ärritumist neil sõnelust polnud tekkinud.

Ema rääkis, et ehmus intsidendist ega saanudki lõpuks teada, kuidas poega edasi ravida. Nüüd ei jää tal muud üle kui samuti Tallinna sõita.

Patsientide esindaja sõnutsi on praeguse süsteemi nõrkus see, et inimene peab ise kõike tõestama ja oma esindamise eest maksma.

Ema selgitust mööda soostus ta noorema lapse viima sama tohtri vastuvõtule, kellega tütre puhul rahule ei jäänud, kuna eeldas, et rutiinne läbivaatus pole midagi keerulist ja mis ikka juhtuda saab.

Pahameele tõttu esitas ema haiglale kaebuse. Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialist Eda Amur kinnitas, et sellesisuline avaldus laekus. Pärnu Postimehe arupärimisele juhtunu kohta vastas ta, et kaebusega alles tegeldakse, kuid tõenäoliselt on tegemist möödarääkimise ja sellest tingitud tüliga.

Pärnu Postimees ei avalda konflikti segatud tohtri nime ega eriala, sest juhtum ei ole seotud raviveaga. Vaid asjaosalised ise teavad, kuidas sõnavahetus alguse sai.

Juhtunust on aga põhjust rääkida vaatevinklist, kuidas peaks patsient tüli korral arstiga edasi käituma ja millised on ta õigused. Eesti patsientide liidu esindaja Kadri Tammepuu kogemuse järgi tingib arstiga rahulolematuse kõige sagedamini suhtlusprobleem.

Tammepuu sõnutsi on olukord lihtsam, kui konflikt tekib eriarstiga, sest siis saab patsient mõne muu sama valdkonna spetsialisti poole pöörduda. Perearste on aga inimesel üks ja tema vahetamine võib keeruliseks osutuda.

Kadri Tammepuu soovitab esmalt püüda suhet arstiga taastada.
Kadri Tammepuu soovitab esmalt püüda suhet arstiga taastada. Foto: Sirle Matt

Kui suhe läheb lörri või on mingil põhjusel rahulolematus tekkinud, on õigus perearsti vahetada. Patsiendil tuleb ise kindlaks teha, kas on võimalik teise nimekirja pääseda. Tohtri nime järgi saab terviseameti veebilehelt järele uurida, kas nimistus on vabu kohti. Kindlasti tasuks Tammepuu soovitusel arsti endaga kõnelda, sest ta võib hoida vabu kohti patsientide peatselt sündivate pereliikmetele.

Kui välja valitud perearst on nõus, tuleb eelmise käest küsida kõik dokumendid, ravikaardid ja haiguslood ning viia need uude polikliinikusse. “Kui kunagi saab kõik haiguslood digiloosse, pole seda tööd vaja teha,” lausus Tammepuu.

Kui konflikt tekib eriarstiga ja suhteid klaarida ei õnnestu, tuleb perearstilt küsida saatekiri järgmise spetsialisti vastuvõtule. “Peab lootma, et sealt saab abi. Muid võimalusi ei ole,” nentis Tammepuu.

Eriarsti valimisel soovitab Tammepuu teha eeltööd.

Perearsti saatekiri on Eestis üldine ja seda võib kasutada ükskõik millises Eesti haiglas enda valitud arstile pääsemiseks.

Lahkheli korral soovitab Tammepuu esmalt siiski rahuneda, seejärel püüda suhet arstiga taastada.

Kui aga tundub, et suhtest ei saa enam asja, välditakse Tammepuu ütlusel edaspidi niisuguseid kontakte. “Ei minda rohkem selle arsti juurde,” täpsustas ta.

Kui tegu pole üldise ega korduva probleemiga, ei soovita Tammepuu otsejoones ajakirjanduse poole pöörduda, sest meedia vahendusel teineteise süüdistamine ei aita suhet arstiga taastada. Poriloopimine õõnestab usaldust. “Kes pole juures olnud, ei tea tegelikult, kuidas kõik täpselt juhtus. Seepärast ei saa me hinnangut anda,” rääkis ta.

Kui patsient tunneb, et tema õigusi on solvatud, soovitab Tammepuu kirjutada haigla juhtkonnale ja loota, et probleem lahendatakse. “Kui ühe arsti kohta tuleb palju kaebusi, on tööandjal lihtsam tohtrit koolitada,” lisas ta.

Kui aga tegemist on raviveaga ja inimene tunneb, et tahab seda fikseerida, tuleks esitada avaldus sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste eksperdikomisjoni, juhul kui haiglast abi ei saada.

Praegu kehtivad Eestis sellised reeglid, et patsient peab ise oma väiteid tõestama: kõik asjasse puutuvad dokumendid komisjonile esitamiseks tuleb inimesel haiglast küsida. Paljudes Euroopa riikides käivad asjad teistpidi.

Tammepuu kinnitusel saab abi küsida patsientide liidustki. “Seda nõu ikka anname, kuidas käituda. Dokumendid tuleb inimesel haiglast ise küsida. Meie ütleme, kuhu minna, kuidas avaldus täita ja kuidas seda menetletakse,” selgitas Tammepuu.

Tervishoiuteenuste eksperdikomisjoni otsus on dokument, mida saab kohtus tõendina kasutada. “Kohtuski on vaja tõendeid, sest isegi kui miski tundub ilmne, ei pruugi see nii olla. Enne kohtusse minekut on ikkagi vaja ekspertide hinnangut,” selgitas Tammepuu.

Isegi juhul, kui komisjon tuvastab ravivea, tuleb inimesel kohtusse pöörduda, sest eksperdikomisjonil ei ole muud funktsiooni kui hinnata kolleegide tööd. Tammepuu tuletab meelde, et kohtusse pöörduv inimene peab arvestama sellega, et tal tuleb palgata juriidiline esindaja.

Patsientide liidu esindaja ütlust mööda on praeguse süsteemi nõrkus see, et inimene peab ise kõike tõestama ja oma esindamise eest maksma.

Tammepuu juttu mööda tuleb aga ravivigu Eestis õnneks harva ette. Kohtulahendites on arsti viga tuvastatud väga vähestel juhtudel. “Selles mõttes võiks patsientide süda olla rahul, et enamikul kordadest saab Eesti meditsiinist väga head abi,” rääkis ta.

Tihtilugu piisab aga Tammepuu meelest inimesele teadmisest, et arst tegi vea ja asi kohtuni ei jõuagi.

Patsientide liidu esindaja rõhutas, et ravitöö korrektsus ja arsti suhtlusoskus on eri asjad. Õigusaktid reguleerivad üksnes ravitööd. “Isegi kui tulevikus hakkab kehtima arstide mittesüülise vastutuse süsteem, ei lahenda see juhtumeid, kus inimesed kaotavad enesekontrolli ja lähevad tülli,” märkis ta.

Tammepuu nentis, et sõnavahetusega päädinud juhtumite puhul on patsient paratamatult nõrgem pool, sest tema tuleb oma murega ja arsti käes on tõe monopol. Teisalt tuleb arvestada, et paljudes valdkondades arste napib ja tohtritel on väga suur töökoormus. Sestap võivad mõnikord asjad juhtuda ja arstide hulgaski leidub eri suhtlusoskusega inimesi.

Lapse arstiga tülli läinud ema sai Pärnu haiglalt kaebusele vastuse 19. jaanuaril, kuid ei jäänud sellega rahule ja esitas järgmise küsimuse, mida tema lapsevanemana arstiga suheldes valesti tegi. Sellele pöördumisele pole ta siiani vastust saanud.

Tammepuu usub, et selle juhtumi puhul võinuks haigla patsiendi ees vabandada ja pakkuda talle uut vastuvõtuaega, et lapse tervisemure saaks kodulinnas lahenduse. “See oleks võtnud patsiendilt soovi edasi kaevata,” tõdes ta.

Veerandil kaebustest tuvastati viga

2016. aastal menetles sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjon 147 kaebust. Tuvastati 35 viga, millest meditsiiniliselt põhjustati 24. Viiel juhul loeti kaebused põhjendatuks osaliselt: neil kordadel kas täideti dokumente ebakorrektselt või esines vajakajäämisi patsiendi, tema sugulaste või lähedastega suheldes.

Ekspertiisitaotlustest esitas terviseamet 18, advokaadid 13, politseiuurija ühe. Ülejäänud avaldused esitasid patsiendid või nende lähedased.

Komisjoni kujul on riik loonud patsiendile tasuta eksperdihinnangu taotlemise võimaluse enne kohtule hagi esitamist. Komisjoni hinnang on eriarstide soovituslik arvamus, mis ei sea kellelegi juriidilisi õigusi ega kohustusi, ei muuda ega lõpeta neid.

Andmed: sotsiaalministeerium

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles