Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep vastab ametile saadetud küsimusele "Kas auto pardakaamera salvestise võib internetti üles riputada?".
Kas auto pardakaamera salvestise võib internetti üles riputada?
13. veebruar 2017, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Üha laialdasemalt kasutusele võetud auto pardakaamerad aitavad tänuväärselt lahendada kindlustusjuhtumeid ja tuvastada liiklusõnnetuste üksikasju. Pardakaamera salvestist saab kasutada tõendina näiteks sündmuskohalt lahkunud süüdlase tuvastamisel või kui on vaja kindlaks teha, milline tuli õnnetuse hetkel parasjagu fooris põles. Selliste videote edastamine politseile on lubatud, salvestise kasutamine tõendina on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Kui ebameeldiv olukord juba videolindile jäänud, tekib aga sageli tahtmine seda klippi avalikultki jagada, olgu siis mõne meediakanali vahendusel või sotsiaalvõrgustikesse riputades, et korrarikkujaid distsiplineerida ja avaliku tähelepanu ja sotsiaalse surve mõjul edaspidi korrektsemat sõidustiili kasutama suunata.
Siinkohal tuleb meeles pidada, et kui kaamerapilti jäänud inimesed on tuvastatavad, peab salvestatud materjalide kasutamisel kindlasti järgima kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Salvestuse kasutamine teise inimese avalikuks häbistamiseks ja alandamiseks või omakohtulikuks karistamiseks ei ole mingil juhul lubatud.
Kui keegi on internetti üles pandud videos äratuntav, on tal õigus video avaldajalt nõuda, et see maha võetaks. Kui sellest pole abi, tasub järgmise sammuna teavitada oma õiguste rikkumisest (sotsiaal)meediakanalit, kus video üleval on. Kui seegi ei anna tulemusi, soovitame oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Isikuandmete kaitse seadus lubab ilma inimese nõusolekuta isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil. See tähendab, et näiteks pardakaamera salvestisi võib ajakirjanduslikul eesmärgil avalikustada, ent sel juhul peab konkreetse juhtumi puhul olema selgelt põhjendatud ülekaalukas avalik huvi. Samuti peab sel juhul järgima ajakirjanduseetika põhimõtteid (sh arvestama teise osapoole selgitustega) ja seda, et inimese õigusi ülemäära ei kahjustataks. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei saa video avalikustamist ajakirjandusliku eesmärgiga põhjendada.
Kui kaamera vaatevälja pole jäänud ühtki inimest või videopildile salvestunud inimesi pole võimalik kuidagi ära tunda ega tuvastada, pole video avalikustamisel enam tegemist isikuandmetega. Pelgalt sõiduki registreerimisnumbri järgi ei ole avalikkusel võimalik inimesi tuvastada. Seetõttu ei ole üldiselt probleeme videotega, milles on küll nähtav autonumber, ent mitte autos olnud inimesed."