Pooleli jäänud tee-ehitus tõi mitmesaja tuhande eurose kahju (2)

Teele Talve
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo-projekt jättis ehitamata ka RMK määratud kilomeetrid Saki teest. Kivi näitab Saki tee algust, mille lõpuosas ehitus pooleli jäi.
Tarmo-projekt jättis ehitamata ka RMK määratud kilomeetrid Saki teest. Kivi näitab Saki tee algust, mille lõpuosas ehitus pooleli jäi. Foto: Mailiis Ollino

Pärnumaa ettevõtja jättis riigihankel võidetud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) teedel ehitustöö pooleli ja müüs firma Panama ettevõttele, mida on seostatud firmade likvideerimisega. RMK sõnutsi ulatub tehtud kahju sadadesse tuhandetesse eurodesse.

2016. aasta mais kuulutas RMK Pärnumaal ja Järvamaal välja hanked, millega vanad metsateed rekonstrueerida.

Kahe Pärnumaa (Parakisirge, Saki tee) ja nelja Järvamaa tee (Võistemäe harutee, Türi–Võistemäe, Laupa–Kõltsi ja Sütemetsa–Kõltsi tee) pakkumised võitis Pärnumaa ettevõtja Tarmo Killingu juhitud Tarmoprojekt OÜ, mis lubas mitusada tuhat eurot maksvad teed ehitada valmis teistest pakkujatest viis kuni 12 protsenti soodsamalt.

Kui aga Tarmoprojekti hanked osadena lahti võeti, tõmbas see RMK töötajate tähelepanu.

Kartsime, et selleks ajaks jäljed jahtuvad ja firma kaob. Margus Reimann

Nimelt olid hangetes vajalikud esmased tööd nagu ettevalmistus- ja kaevetööd, truupide ehitus ja paigaldus kallimad kui muudel pakkujatel. Kuid katte ehitus, mis tavaliselt moodustab kõige kallima osa, oli Tarmoprojekti hankes märgatavalt odavam kui ülejäänud pakkujatel.

Tähelepanu tõmbas seik seetõttu, et niimoodi koostavad hankeid ka petturid, kes saavad pärast esimesi töid, mille hind on lakke tõstetud, suurema osa rahast kätte ja jätavad siis töö pooleli, lastes firma näiteks likvideerida.

“Nägime, et siingi valitseb see oht, kuid meil polnud alust pakkumist diskvalifitseerida, sest firma maine oli korralik ja viieprotsendine vahe on turukonkurentsis normaalne,” seletas RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. Peale selle suurendas Reimanni selgitust mööda usaldust seegi, et sama ettevõttega oli juba paar kuud varem, märtsis Pärnumaa Kotkapesa ja Rahingu teega seoses leping sõlmitud. Sealsed tööd sujusid ja olid õigeks ajaks tehtud.

Nii allkirjastasid RMK ja Tarmoprojekt mais kuue tee rekonstrueerimiseks kolm lepingut.

Töö edenedes tegi firma ettepaneku akteerida eeltööde järel enamiku lepingusummast, RMK esialgu sellega ei nõustunud. Et mitte petta saada, pani RMK juuli lõpus ette, et akteerib ja võtab töid vastu järk-järgult, vajaduse korral igal nädalal. “Selgitasime, et me ei väldi maksmist. Olime iga nädal nõus maksma tarnetele kuluva raha, kuid tahtsime näha, et tööga minnakse edasi,” rääkis Reimann ja lisas, et Tarmoprojektile see ei sobinud ja firma jättis töö 4. augustil pooleli.

Kuna töö tähtaeg lõppes 1. septembril ja RMK soovis, et teed saaksid valmis, koostasid nad akti ja 24. augustil kanti osaühingule tehtud töö eest raha. Nagu varem kardeti, firma enam ehitusega ei jätkanud. “Septembris pärast valmimistähtaja möödumist saatsin märgukirja, et nad saavad kuu aega viiviseta pikendust, kuna vahepeal vaieldi tasumise üle,” selgitas Reimann ja mainis, et sama pikendust on ettevõtted ennegi saanud.

“Siis kutsus ta meid advokaadi kaudu välja,” viitas Reimann Tarmoprojekti osanikule Killingule.

Killing soovis, et viivisevaba pikendus antaks kevadeni. “Kartsime, et selleks ajaks jäljed jahtuvad ja firma kaob,” ütles Reimann. Tema sõnutsi lubati viivisevaba pikendust Killingule maksimaalselt neli kuud ehk 2016. aasta lõpuni. “Tavaliselt anname pikendust kuni kuu aega,” märkis ta, lisades, et neljakuuse pakkumisega tuldi firmale igati vastu, ent sellega Killing nõusse ei jäänud.

/ PP
/ PP Foto: PP

Nii jäi kuuel teel ehitus pooleli ja RMK-l tuli korraldada uued hanked.

Pärnumaa Kotkapesa ja Rahingu teel, mis julgustas RMKd tegema firmaga kolme lepingut, on asjad samuti seisma jäänud. Toppama jäid tööd pärast seda, kui firma oli toonud sinna alusmaterjali, mis ei vasta lepingu kvaliteedinõudele ja vajas seetõttu väljavahetamist.

Kui suured on kahjud, mis kõnealuste teedega RMK-le tekitati? “Täpne summa selgub pärast viimase objekti hanke avamist ja pakkumise saamist, kuid need summad ei ole väikesed, sest tee kilomeeter maksab 45 000 eurot,” kõneles Reimann, viidates, et jutt käib sadadest tuhandetest eurodest.

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitteri kinnitusel plaanib RMK firmalt kahju sisse nõuda: “Kuivõrd Tarmoprojekt OÜ jättis objektid pooleli ja tekitas seeläbi meile lisakulutusi, kavatseme lepingurikkumisega tekitatud kahju sisse nõuda. Kahju suurus sõltub uute riigihangete maksumusest ehk kui palju peab RMK tööde eest rohkem tasuma. Alustame kohtumenetlust, kui kahju suurus on selgunud.”

Mis on Tarmoprojektist saanud? Äriregistri andmetest selgub, et 2006. aastal loodud Tarmoprojekt OÜ kannab möödunud aasta novembrist hoopis Baram Pangkalan OÜ nime. 1. novembril vahetusid firma osanikud, Tarmo Killing ja Kristi Kaliste (kes nii enda kui ka Killingu sõnade kohaselt oli vaid osanik ja firma tööga kokku ei puutunud) Panama firma Transatlantic International Brokers Corpi vastu. Firma maksuvõlg on 6. veebruari seisuga 35 204,21 eurot.

Uue, Panamal asuva firma Baram Pangkalani juhatuse liige on Eestis tuntud firmade likvideerija Raul Pint, kes tunnistas möödunud aastal Äripäevale antud intervjuus, et kasutab ettevõtete likvideerimiseks üht Panama firmat.

Kui otsimootorisse Transatlantic International Brokers Corpi nimi sisestada, tuleb esimeste valikute seast välja mullu Postimehes ilmunud artikkel, mis räägib, kuidas samale firmale kuulub Eesti äriregistri andmeil 168 ettevõtet. Kõiki neid firmasid likvideerivad Pint ja tema äripartner Andrus Räppo. Ettevõtted on Eestile makse võlgu kokku umbes miljon eurot.

Tarmoprojekti osanik Killing sõnas, et juhtunu polnud pahatahtlik: ehitus jäi pooleli raha ja tähtaja tõttu. “Tööd olid tehtud, aga RMK ei tahtnud neid akteerida ja maksta vastavalt sõlmitud lepingule,” selgitas ta. Killing märkis, et ettevõte oli arvestanud ja planeerinud oma tegevust selle rahavooga, maksmaks karjääridele, millega oli kokku lepitud, et ette makstes saab firma materjali kuni 30 protsenti soodsamalt.

Kuna nii ei läinud, polnud Killingul enda jutu järgi vaba raha, et vajalike materjalide eest maksta. “Juhatajana ei võinud ma vastu võtta ettevõtet kahjustavaid otsuseid, mis oleksid võinud lõppeda firma pankroti ja alltöövõtjatele võlgu jäämisega,” selgitas ta, miks pidi ehituse augustis peatama.

Kui esmalt põhjustas Killingu jutu järgi probleeme raha, siis pärast 24. augustit, mil RMK raha ära maksis, takistas hoopis tähtaeg. “Nad pakkusid alguses pikendust kuuks ajaks, seejärel 20. detsembriks, aga ma ei saanud riskida jätta tee üleandmist talveks, sest lumiseid ja külmunud teid poleks saanud nagunii üle anda,” rääkis Killing, nentides, et siis oleks hakanud jooksma leppetrahv, mis oli ühe päeva kohta 0,15 protsenti objekti hinnast. “Kokku kuni 30 protsenti kogu objekti maksumusest,” täpsustas ta.

Sellegi taga, et esmaste tööde hind oli kõrgem kui ülejäänud pakkujatel, ei olnud Killingu teatel pahatahtlikkust. “Liiga kaua sai selleks firmat üles ehitatud,” lisas ta ja leidis, et kui RMK ühikute hinnas midagi sobimatut nägi, poleks nad pidanud lepingut sõlmima.

Killing rääkis, et pärast tööde seiskumist otsustas ta firma maha müüa ja lootis, et ostja jätkab ehitusega. “Nagu minule neist mulje jäi, soovisid nad Eestis hakata maaparandustöid tegema ja vajasid vastava töökogemusega firmat, et riigihangetel osaleda,” tõdes ta.

Kas firma oli rahalistes raskustes, et selle maha müüsite? “Ei, makseprobleemi ei olnud ja kellelegi võlgu me ei jäänud. RMKga oligi probleem. Selle mõttetu vaidlusega kaotasime pea-aegu kuu aega väärtuslikku tööaega ja objektilt oli tehnika ära kolitud. Sellest tulenevalt oleks objekti taasavamisele kulunud veel vähemalt kolm nädalat (kuna alltöövõtjad olid vahepeal teise töö saanud), siis müüsingi,” lausus Killing.

Kuidas müüdud Tarmoprojekt OÜ (uue nimega Baram Pangkalan OÜ) juhatusse sattus tuntud likvideerija Pint, ta ei tea. “Mina ei müünud firmat talle, vaid Transatlantic International Brokers Corpi välisinvestoritele,” sõnas Killing. “Tagantjärele mõeldes oleksin pidanud vist selle välisfirma tausta uurima, aga nime järgi tundus üpris usaldusväärne.”

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles