Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kiitis DigiTee projekti

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtumas Pärnumaal maavanem Kalev Kaljustega. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtus täna Pärnumaal maavanem Kalev Kaljustega ja tutvus maakonna DigiTee projektiga, mille eesmärk on ühendada siinsed ettevõtted, asutused ja kodud ülikiiret internetti juhtiva lairibavõrguga.

Et telekommunikatsiooni võrkudesse tehtavad investeeringud on kulukad, tegutsevad sideettevõtted seetõttu peamiselt tiheasustusega piirkondades. "Seepärast peavad omavalitsused seljad kokku panema ja leidma riigi toel võimaluse kiire internetiühendus rajada," märkis minister Palo. "Järgnevateks aastateks on riigil selleks 20 miljonit eurot. Kui lisada kaks kolmandikku omavalitsuste ja liitujate panust, saame rääkida juba 60 miljoni euro suurusest investeeringust lairibavõrgu väljaehitamiseks."

Palo leiab, et ülejäänud omavalitsused võiksid Pärnumaa eeskujul samasugust ühistegevust proovida. "Kui valitsuse koostööpartnerid on piirkondlikud meeskonnad, kes kõik suudavad rahaliselt panustada, annab see väga suure osa 21. sajandi taristu kõigi huviliste ukseni viimiseks."

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus (PEAK), maavalitsus ja omavalitsused alustasid DigiTee projektiga mullu septembris, praeguseks on tehtud kindlaks ligikaudu 7000 ülikiire interneti soovijat, kes on nõus võrgu rajamisse panustama.

Pärnu maavanem polnud DigiTee kiitmisega kitsi. "See on hea näide maakondlikust koostööst võidelda Eesti suurimas maakonnas ääremaastumise vastu," lausus Kaljuste. "Projekt tagab kiire ja kvaliteetse internetiühenduse ja teenused kogu maakonnas."

Projekti käigus viiakse ülikiire internet majapidamistesse Eesti lairiba arenduse sihtasutuse (ELASA) väljaehitatavast valguskaablite põhivõrgust. Majapidamiste ja põhivõrgu ühendamiseks kasutatakse samuti valguskaablit, mida pidi liigub internet märksa kindlamalt kui vaskkaabli või õhu kaudu.

ELASA on paigaldanud Pärnumaal kamara alla ligemale 200 kilomeetrit valguskaablit ja seab umbes 100 kilomeetrit juhet üles tänavugi. Järgmiseks aastaks peab 98 protsenti Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest olema rajatavale kaablivõrgule lähemal kui poolteist kilomeetrit.

Eestisse rajatava valguskaablite võrk maksab 80 miljonit eurot. Sellest 85 protsenti tasub Euroopa Liit, ülejäänu katab pangalaenu toel ELASA.